Astronoom: meie, maalaste, elu kulgeb maaväliste olendite valvsa pilgu all

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa kosmosest vaadatuna
Maa kosmosest vaadatuna Foto: AFP/SCANPIX

Vandenõuteoreetikud, kuid ka osa teadlasi on veendunud, et meie planeet Maa ei ole hiiglaslikus universumis ainus, kus elu leidub ja on veel planeete, kus elavad intelligentsed olendid ning osa neist olenditest on meie planeedil toimuvat pikka aega vaadelnud.

Aastakümneid on maavälist elu üritatud selgitada Fermi paradoksi abil. Itaalia füüsik Enrico Fermi (1901 – 1954) osales 1940. aastal teadlaste vestlusel, milles läks jutt ka maavälisele. Väidetavalt küsis Fermi, et kui meie universumis on lisaks inimestele veel intelligentseid olendeid, siis miks nad ei ole Maad külastanud. Hiljem hakati seda nimetama Fermi paradoksiks, kirjutab express.co.uk.

Enrico Fermi
Enrico Fermi Foto: wikipedia.org

Teadlaste sõnul on igal tsivilisatsioonil teke, kõrghetk ja langus ning paljud tsivilisatsioonid hävinevad kas sõja või looduskatastroofi tagajärjel ning seega ei arene nad piisavalt kaugele, et jõuda teistel planeetidele. Kuid arvatavalt on maaväliseid tsivilisatsioone, mis on piisavalt kaua ja kaugele arenenud, et võtta ette pikki reise läbi kosmose. 

Kuid on ka võimalus, et intelligentset elu leidub vaid meie planeedil, kuid paljude kosmoseteoreetikute arvates oleks see kosmose raiskamine.

Maa
Maa Foto: HO/Reuters/Scanpix

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) astronoom John Ball on veendunud, et kaugete süsteemide ja ka meie päikesesüsteemi intelligentsed olendid on meie planeedi ja inimkonna arengut kaua aega jälginud.

Tähistaevas
Tähistaevas Foto: Pexels / CC0 Licence

«Tegemist on väga arenenud olenditega, kes suudavad läbida pikki kosmilisi vahemaid ja suhelda telepaatia abil. Nad näevad, et me ei ole piisavalt arenenud ja selle tõttu ei ole nad meiega kontakti astunud, vaid ainult jälgivad meid,» teatas Ball.

Maa kosmosest vaadatuna
Maa kosmosest vaadatuna Foto: AFP/Scanpix

Ta lisas, et meie päikesesüsteem on universumi vanust arvesse võttes alles imik. Universum tekkis Suure Paugu tagajärjel 13,8 miljardit aastat tagasi. Meie päikesesüsteem tekkis 4,6 miljardit aastat tagasi ja Maa 4,5 miljardit aastat tagasi.

Maa
Maa Foto: Pexels / CC0 Licence

 «Teistes süsteemides ja planeetidel elavatel tarkadel olenditel on inimeste ees miljonite aastate edumaa. Nende silmis võib meie areng olla ahvide tasemel. Olen veendunud, et need kaugelt pärit intelligentsed olendid on juba tuhandeid aastaid meie planeedil toimuvat jälginud, kuid nad ei ole sekkunud, et mitte meie arenguprotsessi lõhkuda. Samuti võib oletada, et oleme neile elusolevana kasulikumad kui surnuna ja sellepärast nad ei ründa meid. Või siis on nad aru saanud, et meie võimalused kosmost vallutada ja nende tegevusse sekkuda on väga piiratud ning selle tõttu piirduvad nad vaatlemisega. Me ei saagi neile midagi teha, sest me ei ole veel suutnud isegi Marsile jõuda, rääkimata meie päikesesüsteemist väljapoole lendamisest,» sõnas Bell.

Tulnukakuju ja ufo
Tulnukakuju ja ufo Foto: Keith Srakocic/AP/Scanpix

Astronoom jätkas, et vahel nähakse ufosid, sest maavälised olendid ei suuda oma uudishimu taltsutada ja tulevad meie planeedile üsna lähedale.

1960. aastatest pärit foto, millel on väidetavalt tulnukate lennumasin
1960. aastatest pärit foto, millel on väidetavalt tulnukate lennumasin Foto: AP/SCANPIX
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles