E, 23.11.2020

Kuulus Bayeux vaip peaks üle 950 aasta esimest korda «reisile» minema

Hastingsi lahing ja anglosaksi kuninga Harold II surm Bayeux vaibal

FOTO: World History Archive / TopFoto/World History Archive / TopFoto/Scanpix

Kinnitamata andmetel andis Prantsuse president Emmanuel Macron eriloa viia kuulus Bayeux vaip, millel kujutatakse Inglismaa vallutamist normannide poolt ja 1066. aasta Hastingsi lahingut, näitusele Ühendkuningriiki.

The Guardiani teatel peaks see Bayeux katedraali muuseumis olev vaip üle 950 aasta esimest korda Prantsusmaalt lahkuma.

Osa Bayeux vaibast

FOTO: akg-images/akg-images/Scanpix

Kunstiajaloolaste teatel valmis 70 meetri pikkune ja 50 sentimeetri laiune vaip 11. sajandi lõpul või 12. sajandi alguses ehk pärast normannide vallutust.

Osa Bayeux vaibast

FOTO: Archive/Scanpix

Osade ajaloolaste arvates tegi selle William Vallutaja naine Mathilde koos oma õuedaamidega,  kuid kindlad andmed selle tegija või tegijate kohta puuduvad.

Prantsuse meedia kirjutas, et Bayeux muuseum peab uurima, milline on vaiba seisund ja kas seda saab ohutult transportida.

Osa Bayeux vaibast

FOTO: akg-images/akg-images/Scanpix

Veel ei ole teada, millal normannide vallutust kujutav vaip Suurbritanniasse jõuab ja millisel näitusel seda näha saab. Maailma erinevates paikades toimunud näitustel on seni olnud näha kuulsa vaiba koopiaid.

Ühendkuningriigi võimud on varem kahel korral üritanud seda vaipa ajutiselt oma riiki saada. Esimene kord oli 1953. aastal, kui krooniti kuninganna Elizabeth II ja teine oli 1966. aastal, kui oli Hastingsi lahingu 900. aastapäev.

Esimene ametlik kirjalik ülestähendus Bayeux vaiba kohta pärineb 1476. aastast, mil see kuulus Bayeux katedraali varade hulka.

«See on väga pikk ja kitsas seinavaip, millele on tikitud figuurid, kujutades Inglismaa vallutamist normannide ja Normandia hertsogi Guillaume II poolt,» on keskaegses tekstis.

Teada on, et seda vaipa ei ole kunagi Prantsusmaalt välja viidud. Napoleon Bonaparte näitas seda 1803. aastal Pariisis ning 1945. aastal oli seda lühikest aega näha Louvre’is kui prantslased olid selle natsidelt tagasi saanud.

Osa Bayeux vaibast

FOTO: akg-images/akg-images/Scanpix

Homme, 18. jaanuaril leiab Ühendkuningriigis Sandhursti sõjaväeakadeemias aset kohtumine Briti peaministri Theresa May ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni vahel.

Theresa May

FOTO: Postimees

Emmanuel Macron

FOTO: POOL/REUTERS/Scanpix

Meedia teatel on kõne all nii kuulsa Bayeux vaiba viimine Prantsusmaalt Ühendkuningriiki, Calais’ migrandikriis kui ka rühmitusega al-Qaeda seotud äärmusislamistide tegevuse takistamine Põhja-Aafrikas.

William Vallutaja (umbes 1028 – 9. september 1087) oli alates 1035. aastast Normandia hertsog Guillaume II nime all. Ta vôitis Inglismaal Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 William I nime all Inglismaa troonile.

William Vallutaja, Normandia hertsog Guillaume II kuju Prantsusmaal Bayeux vaiba muuseumis

FOTO: akg-images / Mel Longhurst/akg-images / Mel Longhurst/Scanpix

Hastingsi lahing toimus 14. ktoobril 1066 Ida -Sussexis normannide ja anglosakside vahel. Normannide juhiks oli Normandia hertsog William Vallutaja, anglosakse juhtis kuningas Harold II.

Hastingsi lahing ja anglosaksi kuninga Harold II surm Bayeux vaibal

FOTO: World History Archive / TopFoto/World History Archive / TopFoto/Scanpix

Pärast normannide vallutust jagunes Inglismaa ühiskond prantsuse keelt kõnelevaks ülemkihiks ja anglosaksidest alamkihiks.

Bayeux vaibal on kujutatud 58 stseeni, millel on näha umbes 1500 inimest, samuti hobuseid, losse ja laevu. Vaiba servadel on müstilised ja piiblist tuntud olendid, kuid ka loomad ja linnud.