Iraagi endine diktaator Saddam Hussein kirjutas romaani, milles pani karjuse ja emakaru seksima

2000. aastal imunud romaan kannab pealkirja «Zabiba ja kuningas», selle pehmekaaneline ingliskeelne väljaanne on Amazonis müügis kümne dollariga.

Husseini romaani 127. leheküljel on lause «Isegi loom austab inimese soovi seksida, võimaldades talle seda».

Raamatu tegevus toimub Husseini kodulinnas Tikritis. Peategelased on keskaegne Pärsia valitseja ja ilus vaene tüdruk Zabiba, kelle vahel tekib salasuhe.

Noor naine on abielus mehega, kes on vägivaldne ja julm ega armasta naist, vägistades teda mitmel korral.

Kriitikute arvates on see vägistamine viide Esimese Pärsia lahe sõja ajal toimunud USA vägede invasioonile Iraaki. Samas on see teos kirjutatud «Tuhande ja ühe öö» muinaslugude stiiilis.

Raamatus leiab Zabiba lohutust kohalikust kuningast, kellega ta igal öösel kohtub. Nad räägivad armastusest, religioonist ja rahvuslusest.

Diktaatori raamat oli Iraagis menuk ja see pandi ka õpilaste kohustusliku kirjanduse hulka.

Lääne kriitikute sõnul on Saddam Husseini romaan sõna otseses mõttes prügikirjandus, millel puudub kultuuriline ja kirjanduslik väärtus.

«Emakaru üritas Põhja-Iraagis karjust seksuaalselt rahuldada, tirides ta teiste pilkude eest ära mägedesse oma koopasse. Kas tegemist ei ole mitte sodoomiaga ehk inimese ja looma suguühtega?» sõnasid kriitikud.

Hussein, kes kirjutas Iraagi presidendi ametiajal neli raamatut, kasutas pseudonüümi See, kes kirjutab.

Kirjanduskriitikute sõnul aitab Husseini raamat heita pilku tema sisemaailma ja arusaamadesse, olles samas ajalooline kurioosum.

Saddam Hussein (28. aprill 1937 – 30. detsember 2006) oli Iraagi president 1979 – 2003 ning Iraagi peaminister 1979 – 1991 ja 1994 – 2003.

Ta kukutati võimult 2003. aastal Iraagi sõja ajal USA ja liitlaste poolt. Hussein langes 13. detsembril 2003 Tikriti lähistel USA sõdurite kätte, kes andsid ta üle Iraagi eritribunalile.

Eritribunal mõistis Husseinile 5. novembril 2006  inimsusvastaste kuritegude eest surmanuhtluse ning ta poodi 30. detsembril 2006 Bagdadis üles.