Miks piinajavanemate Turpinite lapsed varem abi ei otsinud?

Võimude sõnul oli 57-aastase David Turpini ja ta 49-aastase naise Louise Turpini vanimal pojal, kes on 26-aastane ja kes õppis Menifees asuvas Mt. San Jacinto kolledžis, võimalus enda ja õdede-vendade raskest olukorrast teada anda, kirjutab news.com.au.

Miks ta seda ei teinud, ei ole veel selge, kuid uurijad oletavad, et vanemad olid oma lapsed ära hirmutanud ja selle tõttu ei julgenud ka poeg, kellel oli võimalus kodust eemal viibida, võimudele olukorrast märku anda.

Kooli esindajate teatel oli Turpinite poeg hea õppur ja tark, saades igal semestril kõikides ainetes maksimumhinded. Samas nad ei teadnud, milline on noormehe kodune olukord.

Uurimine näitas, et Louise Turpin sõidutas oma poega kooli, ootas tundide ajal kooli juures ja pärast sõidutas koju tagasi. Ta keelas pojal  surmaähvardusel koolikaaslastega suhelda.

Politsei sõnul hoidsid vanemad kõiki lapsi näljas, välja arvatud noorimat tütart, kes on kaheaastane. Ka kolledžis õppiv 26-aastane noormees nägi nälginud välja.

Kolledži pressiesindaja Karin Marriotti teatel oli Turpinite poeg nii 2015. aasta sügisel kui 2016. aasta kevadel kooli parimate õppurite hulgas.

Noormees õppis kodulähedases kolledžis alates 2014. aastast kuni 2017. aasta alguseni.

Ta kursusekaaslane Marci Dunker sõnas, et Turpin hoidis omaette ja oli vaikne ega suhelnud teistega. Ta üritas paar korda poisiga rääkida, kuid poiss ei reageerinud.

«Ta nägu oli alati kurb, ta oli kõige kurvem inimene, keda ma kunagi näinud olen. Ta hoidis teistest eemale, lahkudes klassist alati viimasena,» teatas Duncker.

Võimud ei ole avalikustanud Turpinite 13 lapse eesnimesid. Lapsed on juba kaks nädalat pärast piinajatest vanemate käest pääsemist haiglaravil.

Arstide ja psühholoogide sõnul nägid neile jõudnud lapsed välja, nagu nad oleksid olnud koonduslaagris, nad olid alakaalulised, pesemata ja kõhnad.

Rahvusvahelise traumapsühholoogide ühingu liikme, psühholoog Gale Kelley arvates olid Turpinite lapsed nii ärahirmutatud, et nad ei julgenud varem oma suud avada.

«Nad sündisid vangistusse, nad pidasid seda normaalseks. Osa neist, arvatavalt nooremad arvasid, et neid ei piinata, vaid  vanemad tohivad nendega kõike teha ja nad peavad vanematele lojaalsed olema, neid armastama. Lapsed elasid pikka aega isolatsioonis teadmata, millist elu elavad nende eakaaslased. Piinajavanemad sõnasid lastele, et nad ei tohi kodus toimuvast kuskil rääkida, nende pereelu on nende enda asi, mitte võõrastele teadmiseks. Lisaks olid vanemad kindlustanud maja nii, et lastel oli põgenemine väga raske. Veel ei ole selge, millega vanemad lapsi ähvardasid, kuid see selgub uurimise käigus,» selgitas Kelley.

Politsei sõnul elas pere enne Californiat Texases, kus sündisid vanemad lapsed. Kõige vanem laps, praegu 29-aastane tütar mäletab, et ta käis Texases lasteaias ja koolis kuni kolmanda klassini.

Turpinite lapsed pääsesid vabadusse 14. jaanuaril pärast seda, kui lastest kõige julgem ja hakkajam, 17-aastane tütar põgenes kodust ja helistas salaja kaasa võetud mobiiltelefonist politseisse.

Riverside’i maakonna prokuröri Mike Hestrini teatel olid majast vabastatud lapsed kaua olnud näljas, sellele viitas nende kehakaal, sest vanim laps kaalus vaid 37 kilogrammi.

Vanematele esitati süüdistus laste vangistamises, näljutamises ja piinamises.

Arstide ja psühholoogide sõnul on vabastatud lapsed ja noored sõna otseses mõttes ajupestud ja selle tõttu kulub nende psühholoogiliseks taastumiseks aastaid. Samuti on neil «kodukooli» tõttu vaimses arengus ja hariduses vajakajäämisi.

«Piinamine mõjutab tavaliselt vaimu rohkem kui keha, see kehtib ka nende laste kohta. Teistmoodi mõtlemine, suhtumine ja arusaamine ei tule neile lihtsalt. Nad peavad hakkama õppima, kuidas elada ilma piinamise ja näljata, kuidas elus hakkama saada. Pärast haiglat viiakse nad erivajadustega laste kodusse, kus nendega hakkab tegelema grupp eksperte. Lapsi ei lahutata, vaid nad jäetakse kokku, kuna üksteisele toetumine kiirendab paranemist,» selgitas psühhiaater Russell Rice.

Mõlemat vanemat võib laste piinamises ja näljutamises süüdi mõistmisel oodata kuni 94 aasta pikkune vanglakaristus.