Postimees LAVis: veekriis Kaplinnas – inimesed pesevad vannis nii nõusid kui ka ennast (2)

Kuigi Kaplinnas, LAVi ühes kolmest pealinnast, ookeaniveest puudu ei tule, seistakse seal silmitsi enneolematu veekriisiga. Viimaste arvutuste kohaselt keeratakse Kaplinnas kraanid kinni 4. juunil, mistõttu jääb neli miljonit elanikku päevapealt veeta.

Olukord on kriitiline ning linnajuhid proovivad aktiivselt leida lahendusi, kuidas inimesi halvimast päästa. Viimati seati piirang, et üks Kaplinna elanik võib kasutada päevas maksimaalselt 50 liitrit vett. Veega priiskajad peavad aga vastavalt uuele hinnakirjale linnale trahvi maksma hakkama.

Kui kuni jaanuarini maksid need kaplinlased, kes tarbisid ühes kuus kuni kuus kuupmeetrit vett, kuupmeetri eest 0,34 eurot, siis uute tariifide kohaselt peavad nad kuupmeetri eest maksma kaks eurot. Kes kasutab kuus üle 20 kuupmeetri vett, maksab ühe kuupmeetri eest 23 eurot, ning üle 50 kuupmeetri vett tarbivad kliendid maksavad kuupmeetri eest juba 62 eurot.

Kuigi linnajuhid loodavad, et veega priiskajate karistamine on tõhus lahendus, suhtuvad kohalikud veetariifide tõstmisesse kriitiliselt. Paljud arvavad, et rahatrahv ei muuda jõukate inimeste käitumist. «Trahv liigse vee kasutamise eest puudutab inimesi, kel on suured basseiniga eramud. Tundub, et nemad ei muretse ei endale ega teistele põhjustatud kahju pärast,» lausus Kaplinnas elav eestlane Merle Randoja.

Samas leidub kohalikke, kes usuvad, et vähemalt kesklassi puhul võib see meetod eesmärki täita.

Kuigi Kaplinnast tuhande kilomeetri kaugusel asuvas LAVi ärikeskuses Johannesburgis pigem lõõbitakse veekriisi üle ning inimestele kaasatundmise asemel naljatletakse Kaplinna kandist tulevate veinivoogude kokkukuivamise pärast, on ka siiras kartus viimase ees põhjendatud. Nimelt on Lõuna-Aafrika Vabariik üks maailma suuremaid veinitootjaid ning veekriis annab löögi kogu riigi majandusele.

Kaplinna lähistel asuva veiniistanduse De Wetshof turundusjuht Bennie Stipp ütles Postimehele, et veepuudus paneb veinimeistrid keerulise valiku ette – millised viinamarjasordid on väärtuslikumad kui teised? Kõigi jaoks vett lihtsalt ei jätku.

Stipp selgitas, et kuigi nende istandusel seni probleeme pole, sest käes on viljakorjamise aeg, valitseb tuleviku suhtes suur teadmatus. Siiski leidis De Wetshofi turundusjuht, et veiniistanduste olukord pole kõige hullem, sest üldiselt asuvad need Kaplinnast eemal, kus veekriis pole nii tõsine. Stippi sõnul on kõige kriitilisem olukord just linnas.

Lisaks veinitootmisele mõjutab veepuudus turismi. Kaplinn on LAVi turismipealinn ning külastajate tulemata jäädes kaotavad paljud kohalikud peale vee ka töö.

Kaplinnas elava eestlanna Liisi sõnul on neil võimalus kraanide kinni keeramise korral vett võtta mehe vanavanemate puurkaevust, kuid turistide kadumise korral kaoks pere sissetulek. Nimelt töötab Liisi mees giidina ning nii tuntakse nende peres muret vee asemel hoopis turismi kokkukuivamise pärast. «Samas näib, et turiste julgustatakse siia ikka tulema,» oli Liisi lootusrikas.

Ta avaldas ka kahtlust, kas nn nullpäev ehk päev, mil kraanid kuivaks jäävad, kunagi üldse kätte jõuab. Sellest hoolimata säästab nendegi pere teadlikult vett ning on õppinud kiiresti pesemas käima.

Kaplinna eestlaste sõnul on inimesed veekriisi tõttu jagunenud üsna vastandlikesse leeridesse. On neid, kes pole oma veekasutust mingil määral vähendanud ja arvavad endiselt, et valitsus liialdab, kuid on ka neid, kes juba kuude kaupa iga päev kohalikke poode veepudelitest tühjaks ostavad. Kui ettenägelikumad kaupmehed on suurest veenõudlusest võtnud viimast ning suurendanud oma veevarusid nii palju, et pudelid ei mahu enam riiulitele ära, siis nii mõnigi kauplus ei suuda suure nõudlusega sammu pidada.

Osast poodidest võib juba leida silte, mis piiravad vee ostmist. Nii lubatakse linna keskel asuvas Woolworthsi kaupluses ühel inimesel osta maksimaalselt kaheksa viieliitrist veekanistrit.

Vaatamata kehtestatud piirangutele ja trahvidele valitseb Kaplinnas üldiselt rahulik meeleolu ning suur osa inimesi on välja mõelnud, mida nullpäeva saabudes peale hakata. Kes on selleks ajaks kokku kogunud piisava veevaru, kes plaanib linnast ajutiselt ära kolida. «Mina elan kesklinnas parlamendihoone lähedal ja seal peaks veevarustus jätkuma ka pärast kraanide kinni keeramist,» kirjeldas Kaplinna eestlane Merle Randoja oma plaane.

Kuigi kohalike sõnul muutis teadmine, et nullpäev on 16. aprillilt edasi lükatud 4. juunile, inimesed rahulikumaks, ei saa tulevikku ette näha ning kõik võib veel muutuda. Südames loodavad kaplinlased aga, et varsti tuleb vihma, ning paluvad naljatledes endale vett saata.

Kui Postimehe ajakirjanikuga rääkinud inimesed ei lasknud end veekriisi puudutavast pilast häirida ja oskasid olukorra üle isegi naerda, siis Twitteris valitseb mõnevõrra pingelisem õhkkond.

Naljapilte tühjadest basseinidest, mille põhjas peetakse grillipidu, pealkirjaga «Basseinipidu Kaplinna moodi», ja fotosid, kus Johannesburgi elanikud saadavad ümbrikuga Kaplinnas elavatele inimestele vett, peetakse süütuteks naljadeks. Seevastu videod, kus LAVi teiste linnade elanikud jätavad kraanid jooksma või kallavad kanistrite viisi vett kraanikausist alla, ajavad kohalikud marru.

Samas on neidki, kes võimalusest kinni haaravad – nii jagavad Kaplinna elanikud maailmaga muretuid pilte, kuidas nad säästlikult vannis ühekorraga nii ennast kui ka nõusid pesevad.