Pildid ja video: teise sajandi James Bond? Arheoloogid leidsid Roomas hooned, kus asus impeeriumi luurekeskus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia arheoloogid leidsid Roomas hooned, kus teisel sajandil asus suure tõenäosusega Rooma impeeriumi salateenistuse keskus.
Vanade hoonete põhiosa avastati uue metroojaama ehitamise eelselt tehtud väljakaevamiste käigus juba 2016. aastal, kuid nüüd leiti veel hoonejäänuseid, teatab The Telegraph.
Nüüdsete leidude seas peetakse kõige huvitavamaks tsentuurio kontorihoonet ja kodu. Tsentuuria oli Vana-Roomas leegioni allüksus, kus oli 30 – 100 jalameest ja seda juhtis tsentuurio.
«Neis hoonetes asus ka eriüksus ehk meie mõistes selle ajastu James Bondid. Need mehed tegutsesid keisri otsesel käsul,» selgitas arheoloog Rosella Rea.
Rea teatel on nende leid suur militaar- ja luurekompleks, mis rajati 117 – 138 pKr võimul olnud keiser Hadrianuse valitsemisajal.
Osa sellest kompleksist moodustasid ratsaväebarakid ja hobusetallid, millest enamik on praegu Rooma ühe suurema kiriku, Ristija Johannesele pühendatud Lateraani basiilika all.
«Selles militaarkompleksis asusid ka keiserlike agentide elu- ja tööruumid. Need mehed olid oma ajastu 007-d, nad tegutseid luurajatena, üritades saada vajalikku infot, et hoida ära mässe, ülestõuse, ootamatuid sõjalisi rünnakuid ning selgitada välja ja hävitada keisri salavaenlased,» sõnas arheoloog.
Ladina keeles kasutati keisri luurajate kohta sõna «frumentarii».
Algselt olid seda nimetust kandvad isikud armee moonaga varustajad, kes suhtlesid nii Rooma kui teiste alade kaupmeestega, reisides palju.
Keiser Hadrianus hakkas neid mehi kasutama luurajatena, kelle ülesandeks oli hankida salainfot ja nii sündiski Vana-Rooma agentide võrgustik.
Nüüd avastatud hoonejäänused asuvad tänavapinnast 11 meetri sügavusel. Hooned olid paigutatud nii, et nende keskele tekkis siseõu, selles oli kunagi purskkaevud ja aed.
Arheoloogid leidsid agentide elu- ja tööruumidest mosaiikpõrandaid, millel oli kujutatud Rooma armastusjumalat Cupidot, tantsivaid saatüreid ning lille- ja taimeornamente. Alles olid ka purskkaevude jäänused ja ruum, asus õhküttesüsteem ehk hüpokaust.
Rooma arheoloogiliste uuringute juhi Francesco Prosperetti teatel on päevavalgele tulnud hooned väga huvitavad, täiendades pilti, milline oli elu Rooma impeeriumi tähtsaimas linnas.
Lisaks hoonetele leiti mitmeid igapäevaseid tarbeesemeid, münte, kuldehteid, anumaid ja relvi, kuid ka mitmed väikeseid marmor- ja pronkskujusid. Paigas oli ka mitmeid inimskelette.
Säilinud mosaiikpõrandad ja hooneosad puhastatakse ja konserveeritakse, neid saab näha 2022. aastal valmisvas metroojaamas läbi klaaskaitse.
«Üks asi on kindel, meie uus metroojaam on ajaloolise hõnguga ja maailma kõige ilusam,» lausus Prosperetti.
Ajaloolaste sõnul jäeti Hadrianuse valitsemise ajal kasutusel olnud militaarkompleks maha kolmandal sajandil pKr, kui võimul oli keiser Aurelianus, kes lasi Rooma ümbritseda linnamüüriga. Keiser Lucius Domitius Aurelianus valitses 270 – 275 pKr.