Arheoloogide väitel leidsid nad Vana-Hiina kuulsa väejuhi Cao Cao skeleti

Arheoloogidel oli kuulsa mehe oletatavat mausoleumi raske leida, kuna enamik maapealseid osi on hävitatud, teatab Daily Mail.

Ajaloolaste sõnul oli Cao Cao andekas nii sõjaväelase kui poliitikuna ning ta oskused aitasid rajada Põhja-Hiinas tugeva ja õitsva riigi. Ta oli Hani dünastia peaminister Kolme kuningriigi ajastul, mis kestis 208 – 280 pKr.

Hiina arheoloogid teatasid juba 2009. aastal, et leidsid Ida-Hiinast Henani provintsist Anyangi lähedalt Gaoxixue külast matmispaiga, kuid nüüdseks on selge, et tegemist võib olla kuulsa väejuhi ja peaministri Cao Cao mausoleumiga.

Hiina kultuuripärandi ja arheoloogia instituudi arheoloogide sõnul viitab nüüdne leid 60 – 70-aastase meheskeleti näol, et tõenäoliselt on need Cao Cao maised jäänused.

Väidetavalt ei soovinud Cao cao suurt matmispaika, kuid ta poeg Cao Pi eiras isa soovi ja ehitas sellise, kuid hiljem sai aru, et isa ja hauapanused võivad langeda hauaröövlite kätte ning ta lasi mausoleumi maapealse osa lõhkuda.

«Kui see info tõele vastab, siis see tähendab, et see matmispaik ei lagunenud, vaid see lõhuti teadlikult. Kui keegi Cao Cao vanelastest oleks ta hauakambri lõhkunud, siis oleks mullakihtides palju ehitusmaterjali osi, kuid neid ei ole. Seega veeti mahalõhutud hooneosad ära,» lausus arheoloog Zhou Ligang.

Ligangi sõnul ei saa nad siiski 100 protsenti olla kindlad, kas leid on ikka Cao Cao hauakamber ja nad leidsid kuulsa väejuhi skeleti. Temale viitab otse vaid hauakambris olev kirjutis «Wei riigi kuningas Wu», mis oli üks Cao Cao tiitlitest.

«Cao Cao oli Hani dünastia peaminister, kuid temast sai Kolme kuningriigi mässuperioodil ka Wei riigi valitseja,» sõnas arheoloog.

Tema isa oli tuntud eunuhhi Cao Tengi kasupoeg Cao Song. Cao Cao sõjaväeline karjäär sai alguse väikese garnisoni juhina, kuid ta sai kuulsaks Kollaste Turbanite ülestõusu mahasurujana, selleks kulus 21 aastat. Mässulised olid seotud salajaste taoistlike ühingutega ja nende eesmärgiks oli Hani dünastia kukutada.

Cao Cao jättis endast päranduseks mitmeid sõjastrateegia ja võitluskunstide alaseid raamatuid.

Cao Caod on kujutatud mitmes Hiina menukas romaanis, lavastuses, filmis ja seriaalis.

Kõige kuulsam on 14. sajandi kirjaniku Luo Guanzhongi ajalooline romaan «Kolmevalitsus», mida peetakse Hiina kirjanduse tähtteoseks. Raamatus kirjeldatatakse ajaloolisi sündmusi ajavahemikul 168 – 280 pKr, mil toimus Hani dünastia langus ja Hiinas oli kolm riiki: Wei, Ida-Wu ja Shu Han.

Hiinas on käibel Cao Caole viitav vanasõna «räägi Cao Caost ja Cao Cao on kohal», mis tähendab «räägi hundist, hunt ongi siin».

Mauseoleumi leidude seas on mitmeid Cao Cao ajastu esmeid ja seinamaale, kuid oletatakse, et sea on ka Cao Caole kuulunud asju, mis talle teispoolsusse kaasa pandi.

Arheoloog Ligangi teatel leidsid nad matmispaigast lisaks ühele meheskeletile veel kaks naiseskeletti, millest üks on umbes 50-aastase ja teine 20-aastase naise oma.

Ajalooliste andmete kohaselt maeti Cao Cao mausoleumi ka ta naine, kes suri 70- 80-aastasena. Ei ole teada, kes on need kaks sinna maetud nooremat naist, kuid oletatakse, et need võisid olla kas konkubiinid või Cao Cao naise seltsidaamid, kes käskijanna surres hukati.

Cao Cao mausoleumipaika rajatakse muuseum, mis loodetakse avada kolme aasta pärast.