Lihavõttemunade värvimine ja munade koksimine ulatub paganlikku aega
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. märts 2018, 09:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/03/29/7735651t1hc461.jpg)
Läänes on kevade üks tähtsamaid pühi lihavõttepühad, mille sümbolid on värvitud munad, tibud, kanad ja jänesed.
Selle pühaga mälestatakse Jeesuse surnust ülestõusmist pärast ristilöömist, kuid selle juured on pangalikus ajas, mil kummardati valguse ja kevade jumalannat Eostret, teatab bustle.com.
/nginx/o/2018/03/29/7735665t1h23f2.jpg)
Arheoloogide teatel on nad leidnud 60 000 aastat tagasi värvitud linnumunade koori, siis olid domineerivad neandertallased. Seega saab seda püha seostada inimkultuuri kõige varasemate ilmingutega.
Munavärvimist hakati seostama valguse võidukäigu, kevade alguse ja taimede taastärkamisega, eelistatud toonid olid roheline ja kollane. Mune värviti näiteks Vana-Egiptuses, seda tegid keldid, anglid ja saksid ning lõpuks varajased kristlased.
/nginx/o/2018/03/29/7735653t1h7d37.jpg)
Kristlased värvisid munad punaseks, viitamaks sellega risti löödud Jeesuse verele. Punast värvi mune eelistatakse seni eelkõige tugeva õigeusuga riikides, katoliku ja luteri kiriku kultuuriruumis värvitakse munad kirjuks.
Kõikides nimetatud kirikutes on muna Jeesuse ülestõusmise ja uue alguse sümbol.
Kevade alguse tähistamise paganlikud juurde on germaani kultuuris, kus kummardati kevadejumalannat Eostret. Sellest kirjutab 8. sajandi inglise munk Bede oma teostes. Tema teatel kasutasid paganad aprilli kohta Eosturmonat ehk jumalanna Eostre’i kuu ning toimusid pidustused valguse ja soojuse auks. Selle jumalannaga seostati nii jäneseid kui mune, mis tähistasid viljakust.
/nginx/o/2018/03/29/7735659t1h9c3f.jpg)
Legendi kohaselt muutus jumalanna Eostre mingil põhjusel linnuks ja siis jäneseks, kellel olid kaasas munad. Sellest ka lihavõttejänes, kes käib korviga ringi ja jagab kirjuid mune, kuid ka tibusid.
/nginx/o/2018/03/29/7735655t1h4fba.jpg)
/nginx/o/2018/03/29/7735667t1h2239.jpg)
Pärast kristluse levimist hakati Eosturmonati ajal tähistama lihavõtteid, mil lõppes paast ja tohtis jälle liha süüa, kuid kuna liha tavaliselt ei olnud, siis söödi mune. Toimusid munade otsimised, mille tänapävased vasted on mitmesugusel munamängud, kaasa arvatud munapeitmine ja -veeretamine.
/nginx/o/2018/03/29/7735651t1hc461.jpg)
Munade koksimine oli paganlikul ajal tuleviku ennustamise rituaal, sest see, kelle muna jäi kõige kauem terveks, ootasid ees head ajad. Tänapäeval on see pigem lõbus seltskonnamäng.