Video: kas Marsil on oma «Serengeti», kus toimuvad ränded?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marsi «loomakari»(paremal) ja Serengeti loomakari
Marsi «loomakari»(paremal) ja Serengeti loomakari Foto: Kuvatõmmis/Youtube

USA kosmoseagentuuri NASA sondi fotod Marsist panid vandenõuteoreetikud kukalt kratsima, kuna fotodel olevad objektid meenutavad karjas liikuvaid loomi.

Youtube’i pandud piltidest koosneval videol on näha, et sellised «loomakarjad» on kilomeetrite ulatuses, teatab express.co.uk.

Kas Marsil on «loomakarjad»?
Kas Marsil on «loomakarjad»? Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Pilte näinute arvates on need nagu Aafrika kuulsa Serengeti looduskaitseala loomakarjad, mis on tuntud oma rännete poolest. 

Serengeti looduskaitseala loomade ränne
Serengeti looduskaitseala loomade ränne Foto: wikipedia.org.

«Tundub, et Marsil on oma Serengeti. Marsi karjapildid on lihtsalt tehtud kaugemalt kui meie planeedi Aafrika karjadest tehtud fotod,» kommenteeriti.

Serengeti looduskaitseala loomakari
Serengeti looduskaitseala loomakari Foto: wikipedia.org

Vandenõuteoreetik Neal Evans on veendunud, et need sotsiaalmeediasse jõudnud pildid on järjekordne tõend Punase planeedi elu kohta. Lisaks olevat selle planeedi teatud kohtades elu toetavad ökosüsteemid.

«Kuigi Marssi peetakse surnud planeediks, on aina enam märke, et seal võib olla elu. Nüüdsel juhtumil lausa loomakarjad, mis elavad teatud ökosüsteemides. Umbes sellises nagu on meie planeedi Aafrika savann. Marsi pildid ei ole väga selged, kuid karja, veekogu ja taimestiku piirjooned on selgelt eristatavad,» selgitas Evans.

Serengeti looduskaitseala kari ja Marsi «loomakari» (paremal)
Serengeti looduskaitseala kari ja Marsi «loomakari» (paremal) Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Evans postitas Marsi leiu pildid videona Youtube’i Disclose Screen kanalisse, kus seda on vaadanud tuhanded inimesed ja mida on kommenteerinud kümned.

«Varem on leitud Marsilt tulnukate baase ja ufosid, kuid nüüdne leid on samm edasi, sest tegemist võib olla elusolenditega,» oli üks kommentaar.

Teises kommentaaris öeldi, et inimkond ei tea tegelikult, mis Marsil on ja kindlasti on oodata tulevikus leide, mis üllatavad.

Evansi arvates varjavad erinevate riikide kosmoseagentuurid, kaasa arvatud USA NASA Marsi uurimise tulemusi ja jagavad vaid seda infot, mis sobivad kokku nende teooriatega.

«Marss oli kunagi samasugune rohesinine planeet nagu on Maa. Meile näidatakse, et nüüdseks on Marss kuiv ja kõle planeet, kus puudub elu, kuid me ei saa välistada, et seal on tegelikult elu,» nentis vandenõuteoreetik.

Planeet Marss
Planeet Marss Foto: Reuters/AFP/AP/SCANPIX

NASA ametlik seisukoht on, et Punasel planeedil ei ole elu ning selle kosmoseagentuuri esindajad ei ole Evansi väidet kommenteerinud.

Kosmoloogide teatel tabasid vee ja taimestikuga Marssi miljardeid aastaid tagasi päikesetormid, mis jätsid selle planeedi ilma kaitsvast atmosfäärist, vesi kadus ja koos sellega ka elu.

Marsi uurimiste käigus on leitud mitmeid märke kunagiste pinnal olnud veekogude ja ka põhjavee sängide kohta. Veele viitavad samuti erosioon ja kivimite analüüs. Senised uuringud ei ole näidanud, et planeedil, kus atmosfääritemperatuur on miinus 63 kraadi ja pinnatemperatuuri väga varieeruv, oleks elusaid mikroobe.

Marsi pind
Marsi pind Foto: General/? Lightroom / NASA / Topfoto/Scanpix

Skeptikute arvates on Evans üks neist paljudest teoreetikutest, kes kannatavad pareidoolia käes.

Pareidoolia puhul tõlgendatakse uusi objekte tuttavate ja nähtute kaudu.

Kuna inimesed on elanud vaid Maal, siis otsitakse teistelt planeetidelt leitu kohta tõlgendusi ja selgitusi just meie planeedil leiduva kaudu.

Geoloogide arvates on nüüdsed «loomakarjad» lihtsalt üks Marsi geoloogilisi iseärasusi, olles järjestikused kõrgemad paigad.

Tansaania põhjaosas asuva Serengeti rahvuspargi suurus on üle 1,5 miljoni hektari. See rahvuspark on tuntud iga-aastasele imetajate rändele, milles üle miljoni gnuu, umbes 300 000 gaselli ja 200 000 sebrat liiguvad vihmaperioodil kasvanud värsket rohtu sööma. Imetajatele järgnevad kiskjad.

Serengeti loomakari
Serengeti loomakari Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Teadlaste hunnangul võivad loomakarjad liikuda 2000 – 3000 kilomeetrit.

Serengeti looduskaitseala
Serengeti looduskaitseala Foto: wikipedia.org

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles