Vaktsineerimine on vabatahtlik. Lapse ja piiratud teovõimega isiku vaktsineerimise üle otsustab lapsevanem või tema seaduslik esindaja.
Enne vaktsineerimist kontrollib tervishoiutöötaja patsiendi tervislikku seisundit ja teeb kindlaks, kas esineb immuniseerimise ajutisi või püsivaid vastunäidustusi. Vastunäidustuste puhul vaktsineerimist ei tehta või lükatakse see ajutiselt edasi.
Mida peaks teadma vaktsineerimise korraldusest
Tervishoiutöötaja selgitab patsiendile või tema esindajale immuniseerimise vajalikkust, teavitab teda immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja nõustab muudes immuniseerimisega seotud küsimustes.
Arst või õde teeb kõikide vaktsineerimiste kohta sissekande ka immuniseerimispassi. Immuniseerimispass jääb patsiendile. Immuniseerimispass tuleb vaktsineerima minnes alati kaasa võtta. Immuniseerimispass tuleb alles hoida, sest seda võib vaja minna ka näiteks välisriiki reisima, tööle või õppima minnes.
Immuniseerimispass väljastatakse vastsündinutele sünnitusmajas, teistele isikutele annab selle perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja immuniseerimisel.
Immuniseerimiskava vaktsineerimised
Vastsündinute immuniseerimised tuberkuloosi ja B-viirushepatiidi vastu tehakse sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab perearst või –õde. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliarst või –õde. Koolis tehtava vaktsineerimise kohta saadetakse eelnevalt lapsevanemale teade. Lapsevanem annab vaktsineerimiseks oma nõusoleku.
Immuniseerimiskava vaktsineerimistest keeldumise kohta tuleb lapsevanemal või seaduslikul esindajal esitada kirjalik avaldus. Muude immuniseerimiste kohta avaldust ei esitata.
Immuniseerimiskava alusel tehtavad vaktsineerimised on kõigile tasuta.
Muud vaktsineerimised
Immuniseerimiskavasse mittekuuluvaid vaktsineerimisi on võimalik teha perearsti juures, vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes (nakkuskabinettides) ning erapraksistes.
Immuniseerimiskavasse mittekuuluvad vaktsineerimised, mida tehakse arsti soovitusel või inimese enda soovil, on tasulised. Immuniseerimiskavaväline vaktsineerimine toimub teenuseosutaja kehtestatud hinnakirja alusel.
Vältimatu abi
Loomaründejärgset marutõvevastast ja traumajärgset teetanusevastast immuniseerimist teostavad tervishoiuasutuste erakorralise meditsiini osakonnad.
Loomaründejärgne ning traumapuhune immuniseerimine on vältimatu abi ja patsiendile tasuta.
Tööalaselt ohustatud isikute vaktsineerimine
Tööandjal on kohustus korraldada ja rahastada töötaja tervise kaitseks vajalikku immuniseerimist neil töökohtadel, kus töö iseärasuste tõttu on nakatumisoht. Tööandja kohustus kehtib ka õppepraktika ning välismissioonide korral.
Vajalike vaktsineerimiste määramise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs ja töötervishoiuarsti ettepanek. Tööalaste välismissioonide puhul tuleb arvestada asukohariigi kehtestatud vaktsineerimisalaseid nõudeid ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vaktsineerimissoovitusi.
Tööalaselt kuuluvad vaktsineerimisele näiteks tervishoiutöötajad, loomaarstid, metsandustöötajad ja vastavate erialade üliõpilased ning mitmete muude erialade töötajad.
Reisivaktsineerimine
Reisimeditsiinialast nõustamist ning reisivaktsineerimise teenuseid pakuvad reisimeditsiini kabinetid ning osa perearste.
Reisile suunduval inimesel on õigus saada turismiteenuseid pakkuvalt ettevõtjalt informatsiooni reisimeditsiini teenusepakkujate kohta.
Turismiteenuseid pakkuv ettevõtja peab reisile suunduvat inimest informeerima külastatavas riigis nakkushaigustesse nakatumise ohu, immuniseerimise või ravimite kasutamise otstarbekuse ja reisijärgse tervisekontrolli vajalikkuse kohta.
Inimene võib küsida reisimisega seotud meditsiinialast nõu oma perearstilt.
Reisivaktsineerimine toimub teenuseosutaja kehtestatud hinnakirja alusel.
Allikas: vaktsineeri.ee
Riiklik immuniseerimiskava
Arvestades immuniseerimise olulisust ja mõju rahva tervisele, on riiklikult korraldatud immuniseerimiskavad ja -programmid maailmas tavapärane praktika.
Immuniseerimiskava kasutamise eesmärk on tagada laste ja noorukite ühtlane, õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimistega hõlmatus. Riiklikult rahastatakse ja tagatakse kõikide vajalike vaktsiinide hankimine, säilitamine ja transport.
Immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse Eestis lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti vaktsineeritakse immuniseerimiskava järgi kõiki täiskasvanuid difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant.
Vanus Vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus
12 tundi HepB 1
1–5 päeva BCG
1 kuu HepB 2
3 kuud IPV 1, DTPa 1, Hib 1
4,5 kuud IPV 2, DTPa 2, Hib 2
6 kuud IPV 3, DTPa 3, Hib 3, HepB 3
1 aasta MMR 1
2 aastat IPV 4, DTPa 4, Hib 4
6-7 aastat IPV 5, DTPa 5
12 aastat HepB 1,2,3*
13 aastat MMR 2
15-16 aastat dT 6
17 aastat dT 7**
25, 35 jne aastat (iga 10 aasta järel) dT 7
Tähiste seletus
Hep B – B-viirushepatiidi vaktsiin
BCG – tuberkuloosivaktsiin
DTPa – difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköhavaktsiin
dT – difteeria- ja teetanusevaktsiin
IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin
MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
Hib – Hemofilus influenza tüüp b vaktsiin
* aastatel 1995-2003 sündinud ja seni B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed immuniseeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 5 kuud teise ja kolmanda vaktsiinidoosi vahel.
** aastatel 1990-1995 sündinud ja seni 12. eluaastal difteeria-teetanuse kuuenda doosiga (dT 6) vaktsineeritud lapsi revaktsineeritakse difteeria-teetanuse seitsmenda doosiga (dT 7) 17. eluaastal.
Allikas: sotsisaalministeerium