Video: Kendrick Lamar on esimene räppar, kes sai Pulitzeri muusikapreemia
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. aprill 2018, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/04/17/7792201t1h4c5a.jpg)
Ameerika Ühendriikides New Yorgis Columbia ülikoolis kuulutati eile, 16. aprillil välja Pulitzeri ajakirjandus-, kirjandus- ja muusikaauhinna võitjad.
Pulitzeri auhindade jagamisel tehti ajalugu, sest esmakordeselt sai muusikakategooria auhinna räppar, 30-aastane californialane Kendrick Lamar oma laulusõnade eest, teatab The Guardian.
/nginx/o/2018/04/17/7792207t1h2671.jpg)
Lamar on esimene mitte klassiklalise muusika esindaja või džässartist, kes selle auhinna sai.
Pulitzeri preemiaid välja andva Columbia ülikooli erinõukogu arvates oli räppar Lamari 2017. aasta album «Damn» nii hea, et see oli auhinda väärt.
«Lamari nimetatud albumi laulud keskenduvad tänapäeva afroameeriklaste keerulisele elule ning ta laulude sõnad on väga ausad, otsekohesed ja mõjuvad. Lamari tugevuseks on hea jutustamisoskus, ta räpib oma elukogemustest, see on ehtne ja inimlik,» teatasid auhinnamäärajad.
Jaanuaris sai Lamar oma albumi «Damn» eest viis Grammy auhinda.
/nginx/o/2018/04/17/7792205t1h4ac3.jpg)
Auhinnasaajad kuulutati esmakordseltvälja tumedanahalise naise poolt, kes oli Pulitzeri erinõukogu esindaja Dana Canedy.
«Oleme Lamarile auhinda andes väga uhked, sest esimest korda sai auhinna räppmuusika. See näitab, et Pulitzeri auhindade jagamise süsteem töötab nii nagu peab,» teatas Canedy.
/nginx/o/2018/04/17/7792261t1hb2b8.jpg)
Varem on Pulitzeri auhinna saanud džässmuusikud Wynton Marsalis ja Ornette Coleman.
Ajakirjanduskategooria auhinnad olid ära teeninud näiteks The New York Times ja New Yorker. Need kaks väljaannet olid esimesed, mis asusid kajastama produtsent Harvey Weinsteini ümber lahvatanud seksuaalse ahistamise skandaali ja läksid sellega lõpuni.
Weinsteini tegude päevavalgele tulekust alguse saanud ahistamispaljastuste laviin tõi kaasa ahistamisvastase #MeToo liikumise. Lisaks Hollywoodile paljastusid ahistamisjuhtumid mitmetel elualadel, kaasa arvatud kuulsates Ränioru (Silicon Valley) firmades ning üsna mitu kõrgel kohal olnud ja võimukat meest kukkusid.
Pulitzeri said ka The Times ja Washington Post, mis mõlemad kirjutasid Venemaa sekkumisest 2016. aasta USA presidendivalimistesse.
Pulitzeri auhinna sai samuti uudisteagentuur Reuters, saades selle Filpiinide presidendi Rodrigo Duterte narkosõja ulatusliku kajastamise eest. Pulitzeri fotogategooria auhind läks samuti Reutersile rohingjade kriisi kajastamise eest. Nad on Birma põlisrahva poolt tagakiusatud ja neist umbes 700 000 põgenes Birmast Bangladeshi.
/nginx/o/2018/04/08/7764155t1h51ed.jpg)
Pulitzeri auhind asutati 1917. aastal Ungari päritolu USA ajakirjaniku Joseph Pulitzeri testamendi alusel.
/nginx/o/2018/04/17/7792267t1hfe95.jpg)
Iga auhinnasaaja saab ka 15 000 dollarit, kuni 2017. aastani oli see summa 10 000 dollarit. Ajakirjanduskategooria auhinnasaajad saavad veel kuldmedali.