Pildid: venelased tähistavad natsi-Saksmaa üle saavutatud võidu 73. aastapäeva

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Venemaal tähistatakse täna, 9. mail võitu natsi-Saksamaa üle ja mälestatakse neid, kes hukkusid Teises maailmasõjas, mille kohta Venemaal kasutatakse Suur Isamaasõda.

Lisaks Venemaa linnadele toimuvad 73. aastapäeva mälestussündmused mitmetes maailma paikades, kus on venelaste kogukond, kaasa arvatud Austraalias ja Hispaanias.

Venelased tähistavad Teises maailmasõjas saavutatud võidu 73. aastapäeva
Venelased tähistavad Teises maailmasõjas saavutatud võidu 73. aastapäeva Foto: Sergei Krasnoukhov / Sergei Krasnoukhov/TASS/Scanpix

8.  – 9. mail toimuvad Teise maailmasõja lahingulinnades Venemaal, kuid ka Madridis ja Sydneys mälestussündmused, kus osalejad kannavad plakateid, millel on nende hukkunud sugulaste ja sõprade pildid.

Venelased tähistavad Teises maailmasõjas saavutatud võidu 73. aastapäeva
Venelased tähistavad Teises maailmasõjas saavutatud võidu 73. aastapäeva Foto: Sergei Krasnoukhov / Sergei Krasnoukhov/TASS/Scanpix

Venemaal on Suures Isamaasõjas hukkunute kohta käibel, et nad on Surematute Polk. Venelastel on komme viia selles sõjas hukkunute mälestussammastele punaseid nelke, mis tähistavad valatud verd.

Saksamaa ründas Nõukogude Liitu 22. juunil 1941, mis osade ajaloolaste väitel oli ennetusabinõu Nõukogude Liidu kavandatud rünnakule.

Termini Suur Isamaasõda (vene keeles Великая Отечественная война) võttis kasutusele Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin, kes kasutas seda esmakordselt 6. juulil 1941 oma raadiokõnes nõukogude rahvale, keda kutsus üles kodumaad kaitsma.

Jossif Stalin
Jossif Stalin Foto: Yurovskiy / RIA Novosti/Scanpix

Varem tähistati terminiga «isamaasõda» 1812. aasta Venemaa-Prantsuse sõda, milles Napoleoni väed tungisid Venemaale.

Teise maailmasõja ajal asutas Nõukogude Liit Isamaasõja ordeni, mida anti kangelastegude eest.

Suur Isamaasõda on Venemaal seni kasutusel, kuid mujal maailmas kasutatakse 1939 – 1945 kestnud sõjalise konflikti kohta Teine maailmasõda.

Saksa väeüksused Teises maailmasõjas
Saksa väeüksused Teises maailmasõjas Foto: akg-images / akg-images/Scanpix

NSV Liidu ja Venemaa ajalookäsitluse järgi toimus Suur Isamaasõda 22. juunist 1941 kuni 9. maini 1945.

Nõukogude Punaarmee Teises maailmasõjas
Nõukogude Punaarmee Teises maailmasõjas Foto: Zelma / RIA Novosti/Scanpix

Teine maailmasõda lõppes kaks korda. 7. mail 1945 allkirjastas Saksa armee ülemjuhatus Saksamaa tingimusteta kapituleerumise akti Prantsusmaal Reimsis ja 8. mail 1945 Saksamaal Berliinis. Selle lepingu sõlmimise ajaks oli Nõukogude Liidus juba 9. mai ja selle tõttu on võidupäev Venemaal 9. mail.

2. septembril 1945. aastal kapituleerus Jaapan, kapituleerumisakt allkirjastati Tokyo lahes olnud USA sõjaleva USS Missouri pardal.

Jaapani esindajad kirjutavad 2. septembril 1945 USA laeval USS Missouri alla kapitulatsiooniaktile
Jaapani esindajad kirjutavad 2. septembril 1945 USA laeval USS Missouri alla kapitulatsiooniaktile Foto: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

Teine maailmasõda oli ajaloo kõige ohvriterikkam sõjaline konflikt, hukkus umbes 70 miljonit inimest, neist enamik olid tsiviilisikud, kes kaotasid elu rünnakute ajal ja koonduslaagrites.

NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit. Pärast sõda jagati Saksamaa ja Austria okupatsioonitsoonideks ning Ida-Euroopa sattus NSV Liidu mõjuvõimu alla.

Fotod Teisest maailmasõjast
Fotod Teisest maailmasõjast Foto: wikipedia.org

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles