Soomlanna sai naabrilt kirja: WC kraani kasutamine kell 21–08 keelatud

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kraan ja kraanikauss
Kraan ja kraanikauss Foto: dario rota / PantherMedia / dario rota/Scanpix

Soome pealinna Helsingi korrusmajas elav naine leidis oma postkastist naabri kirja, milles tal keelati kella 21–08 WCs kraani kasutamine.

31-aastase Suvi teatel elab ta selles majas juba paar aastat ja selle aja jooksul ei ole ta naabriga kunagi näost näkku kohtunud, teatab iltasanomat.fi.

Korrusmaja. Pilt on illustreeriv
Korrusmaja. Pilt on illustreeriv Foto: Ioannis Lelakis / PantherMedia / Ioannis Lelakis/Scanpix

Soomlanna tegi talle jäetud kirja põhjal järelduse, et ta naaber on naine, kellel on väike laps, kuna kirjas oli mainitud last.

Suvi arvates üritab ta naaber kehtestada reegleid, mis lähevad ainult talle korda, kuid ta ei arvesta teistega.

«Sain naabrilt kirja, et pärast kella 21.00 pean olema hiirvaikselt. Kui ma kasutan õhtul WCd ja pesen seal oleva kraani all käsi, koputatakse kohe seinale. Vahel naaber isegi karjub, et ma seal kraani ei kasutaks. Uueks sammuks oli keeluteate kirjutamine,» lausus soomlanna.

Suvile edastatud kirjas on: «WCn hana ei saa käyttää klo 21–08. Seinän toisella puolella nukkuu lapsi, joka herää siihen äänen». (WC kraani ei tohi kasutada kell 21–08, kuna teisel pool seina magab laps, kes ärkab veevoolamise heli peale üles).

WC-pott ja kraan. Pilt on illusteeriv
WC-pott ja kraan. Pilt on illusteeriv Foto: Scanpix

Soomlanna arvates on selline kiri ilmelik, sest nende majas kehtestatud reegli kohaselt peab olema vaikus kell 23–07.

«Mis puudutab WC kasutamist ja kätepesu, siis ei saa sellele panna kindlat kellaaega. Seda tohib teha ükskõik, millal vajadus on,» nentis Suvi.

Kraan ja kraanikauss. Pilt on illustreeriv
Kraan ja kraanikauss. Pilt on illustreeriv Foto: dario rota / PantherMedia / dario rota/Scanpix

Kui Suvi hakkas kirja saamisele järgnenud hommikul majast lahkuma, et tööle minna, paotas naaber oma korteri ust ja karjus talle, et kui naine õhtul kraani kasutamist ei lõpeta, on sellel tagajärjed.  Suvi vastas, et naaber ei saa tal WC kraani kasutamist takistada.

Suvi sõnul tahaks ta naabriga asjad selgeks rääkida, kuid see ei ole võimalik, kuna naaber vaid piilub ukse vahelt ja ei tule kunagi välja, kui tema koridoris on.

Soomlanna sõnul edastas ta talle jäetud keelukirja sisu korteriühistu juhtidele ja korteriomanikule, kelle käest ta korterit üürib, kuid naabri «hulluse» tõttu ei ole ta oma eluviisi muutnud.

«See on stressi tekitav, kui ta jälle seinale koputab ja karjub, kuid mul on õigus oma elukohas käia WCs ja pesta käsi, siis kui mul selleks vajadus on,» jätkas Suvi.

Soome majaomanike organisatsiooni esindaja Iiro Mähöneni sõnul on igas kortermajas neid naaberid, kellel on pidevalt mõni probleem.

«Viimasel ajal on kortermajades esinenud aina enam elanikevahelisi hõõrumisi.  Tundub, et inimesed on muutunud aina enesekesksemaks. Igaüks üritab oma reegleid kehtestada,» sõnas Mähönen.

Soomlase sõnul on ta aastate jooksul näinud kümneid kirju, milles naabrid üritavad üksteist panna käituma nii, nagu nemad soovivad.

Naabritele jäetud märgukirjades on tavaliselt keelavat-käskivat juttu kärast, valjust helist, lastest, laste mängimisest, koertest, kassidest, WC ja duši kasutamisest ning söögi tegemisest.

Mähöneni arvates ei paranda anonüümsed kirjad olukorda, vaid võib tekkida naabritevaheline sõda, kus mõlemad üritavad peale jääda.

Ekspert soovitab keerulise olukorra lahendamiseks rääkida naabritel näost näkku ja arutada rahulikult valupunktid läbi.

Kui olukord hakkab väljuma kontrolli alt, peaksid asjasse sekkuma korteriühistu juhid ja leidma lahenduse.

Soome pealinn Helsingi
Soome pealinn Helsingi Foto: Rudolf Tepfenhart / PantherMedia / Rudolf Tepfenhart/Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles