Eesti parimad tasuta telkimiskohad

Lahemaa Rahvuspark ja RMK Oandu Looduskeskus

Lääne-Viru maakond, Oandu küla

Lahemaa rahvuspark on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. See loodi 1971. aastal Põhja-Eesti looduse ja kultuuripärandi, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks ja tutvustamiseks. 

Oandu looduskeskuses tutvustatakse Lahemaa rahvuspargi loodust ja looduses liikumise võimalusi, metsa ning puidu kasvatamist ja kasutamist läbi aegade. Looduskeskuse õuelt pääseb Oandu loodusmetsarajale ja Võsu-Oandu matkarajale, ühendusradade kaudu ka Koprarajale ja Altja õpperajale.

Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala ja looduskeskus-teabepunkt

Harju maakond, Aegviidu alev

Selle kauni «Eestimaa Šveitsi» kohta räägib rahvasuu, et vanapagan olla Kõrvemaa maapinna kortsu lükanud. Maastikule on iseloomulikud künkad, sood, rabajärved ning metsad.

Kuulsad künkad on tegelikult mandrijää sulamisest tekkinud järsud oosid. Suuremad rabad on Koitjärve, Kõnnu Suursoo ja Võhma ning Kakerdaja. Järvi ja suuremaid rabalaukaid on pea sada. Siia saab tulla matkama, rattaga sõitma, suusatama või jalutama.

Telkimisalad ja lõkkekohad kutsuvad nii loodusfotograafe, linnu- ja loomavaatlejaid kui seenelisi-marjulisi. Teabepunktis jagatakse infot puhkevõimaluste ja matkateede kohta ning uudistama saab tulla näitusi, loodusfilme ja õppeprogramme.

Meenikunno raba matkarada

Põlva maakond, Nohipalo küla

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on aga mitmevärvilisi turbasamblaid.

Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Meenikunno matkarajal Päikseloojangu metsamajast kuni Suur Soojärveni on ehitatud uus laudtee, mida mööda on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Peipsiveere looduskaitseala puhkekoht

Tartu maakond, Kavastu küla

Peipsiveere, endise nimega Emajõe-Suursoo looduskaitseal teeb eriliseks märgade elupaikade mitmekesisus ja deltasoostik. Soostiku pindala on ligikaudu 25 000 hektarit, sellest 7000 hektarit on üleujutatav.

Ala kuulub Natuura 2000 linnu- ja loodusalade hulka ning on pindala suuruselt viies Eesti soostik ja ühtlasi Eesti suurim deltasoostik.  Looduskaitsealal, Emajõe õpperaja alguses asub külakiiguga Kantsi lõkke- ja telkimiskoht, kus on  ruumi ka suuremale seltskonnale looduses mõnusalt aja veetmiseks. Piirkond sobib ideaalselt linnuvaatluseks ja kalapüügiks.

Alam-Pedja looduskaitseala ja Ilmatsalu kalatiigid

Tartu maakond, Ilmatsalu küla

Alam-Pedja looduskaitseala on Eesti üks suurimaid kaitsealasid, kuuludes Natura 2000 kaitsealade hulka. Madaliku põhiväärtuseks on ökoloogiline mitmekesisus, sookooslused ja jõed, mis pakuvad kaitset kaitsealustele lindudele ja nende elupaikadele.

Alale pääseb ligi Ilmatsalu Kalatiikide kõrvalt, kust saab alguse ka Ilmatsalu- Kärevere Linnutee matkarada, linnuvaatlustorni, õppeklassi ja lõkke- ning piknikuplatsidega.  Matkarada ning kalatiikide ümbruskond on üks olulisemaid veelindude rändepeatuspaiku, kus kokku võib kohata kuni 200 linnuliiki, millest mitmed on ohustatud.

Neljateeristi loodusrada

Hiiu maakond, Kõpu küla

Neljareeristi loodusrada kulgeb Kõpu poolsaare põhjarannikul. Rajal saab tutvuda Kõpule iseloomulike kooslustega. Möirasoo on väike rannaastanguline allikasoo, kohata võib kaitsealust jugapuud, Mägipe rändrahn ja rannas Süllasoo Jaanikivi on mälestusmärgid jääajast. Rannal asub ka omanäoline kalurikoda.

Raja läbimiseks kulub ligi üks tund ning see on kuival ajal läbitav ilma kummikuteta. Rada on varustatud suunaviitade ja infotahvlitega. Lähedal on Kalurikoja metsaonn kamina, istepinkide ja lauaga. Onni kõrval on telkimisala ja lõkkease.

RMK Rae järve matkarada ja telkimisala

 Pärnu maakond, Laiksaare küla

Rae järve matkarada ja telkimisala on metsade keskel paiknev rahu ja vaikust pakkuv puhkepaik. Lisaks ujumis- ja kalastamisvõimalustele saad nautida vaheldusrikast loodust ning läbida mööda Rae järve kallast kulgevat 1,7 kilomeetri pikkust matkarada.

Viie meetri kõrguse vaatetornini jõudmiseks tuleb ületada purre, minna üle rippsilla, läbida laudtee ja ületada ka mahalangenud puid. Puhkekoha lähedal teetammi kõrval asub 2003. aastal valminud korralik kalatrepp, võimaldamaks kaladel jõuda Ura jõest Rae järve. Telkimisalal on olemas kolm lõkkekohta, lõkkepuud puukuuris, külakiik, käimlad ja prügikastid.