Hiinlased: Einsteini rassism ei solva meid, sest ta külastas Hiinat halval ajal

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koloreeritud foto 20. sajandi alguse hiinlastest
Koloreeritud foto 20. sajandi alguse hiinlastest Foto: akg/North Wind Picture Archives / akg/North Wind Picture Archives

USA Princetoni ülikool andis tuntud 20. sajandi füüsiku Albert Einsteini (1879 - 1955) reisipäevikud välja raamatuna, milles kohaselt suhtus juudi rahvusest teadlane teistesse rahvustesse üsna rassistlikult.

Einstein reisis 1922. – 1923. aastal Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias, kirjeldades oma päevikutes, mida ta seal nägi, teatab The Guardian.

Albert Einstein 1920. aastatel
Albert Einstein 1920. aastatel Foto: akg-images / akg-images/Scanpix

Füüsikut hämmastasid kõige enam hiinlased, keda ta oma päevikus kirjeldas räpaste ja nürimeelsetena.

Joonistus 20. sajandi alguse hiinlastest
Joonistus 20. sajandi alguse hiinlastest Foto: akg/North Wind Picture Archives / akg/North Wind Picture Archives/Scanpix

«Hiinlased ei istu süües laua taga nagu eurooplased, vaid kükitavad nagu teeksid häda. Nad on vaiksed ja tagasihoidlikud, jättes mulje, et nende mõttetöö on aeglane ja nad ei saa toimuvast aru. Isegi lapsed jätavad kummalise mulje,» kirjutas Einstein.

Einstein oli seisukohal, et kui hiinlased vallutaksid maailma, siis allutaksid nad kõik teised rahvused ning ülejäänute jaoks oleks see katastroof.

Hiinlased võtsid Einsteini rassistliku suhtumisel teemal sotsiaalmeedias sõna öeldes, et füüsik nägi seda, mis oli sellele ajastule omane.

Albert Einstein
Albert Einstein Foto: / AP/Scanpix

Oli ka neid, kes kutsusid üles Einsteiniga seotut täielikult boikoteerima, kuid enamik hiinlasi leidis, et füüsik külastas Hiinat ajal, mil riik oli noor ning probleeme ja vaesust palju.

«Einstein tuli Hiinasse väga valel ajal. Hiina vabariik loodi 1912. aastal pärast sajanditepikkust keisrivalitsust ning veel 1920. aastatel oli probleeme, sest sõja järgselt oli näljahäda ja vaeseid. Kuidas saidki siis elanud hiinlased Einsteinile sümpaatsena tunduda? Kui ta oleks külastanud Hiinat tänapäeval, oleks talle hoopis teine pilt avanenud,» teatas Hiina sotsiaalmeediaplatvormis Weibo kommenteerinud isik.

Koloreeritud foto 20. sajandi alguse hiinlastest
Koloreeritud foto 20. sajandi alguse hiinlastest Foto: akg/North Wind Picture Archives / akg/North Wind Picture Archives

Veel kommenteeriti, et Einsteini 20. sajandi alguse rassistlikud seisukohad ei peaks nüüdishiinlasi heidutama.

«Kas Einsteini päevikutes kirjas olevat peaks pidama solvanguks? See on naeruväärne. 20. sajandi alguses oli tõesti palju vaeseid, kes olid näljas ja räpased. Einstein kirjeldas väga selgelt ja täpselt mida ta nägi ning see oli tõde,» teatas üks kommenteerija.

Osa hiinlasi võrdles Einsteini reisikirjeldusi Hiina ja hiinlaste kohta kirjaniku Lu Xuni ühiskonnakriitiliste ja satiiriliste teostega, milles ta pilas 20. sajandi alguse Hiina ühiskonda.

«Meile meeldib Lu Xun, kuna ta näitas ära elu kitsaskohad. Einstein märkas sama ja me ei peaks tema peale sellepärast kurjad olema,» nenditi sotsiaalmeediakirjutises.

Hiina ajakirjanikud võtsid Einsteini teemal sõna öeldes, et sotsiaalmeedia kasutajatel on õigus.

«Mind huvitab, mida kirjutaks Einstein nüüd Hiina ja hiinlaste kohta kui näeks hiinlastest sotsiaalmeedia kasutajate avatud suhtumist ja tänapäevaseid suurlinnu?» teatas üks ajakirjanikest.

Oli ka neid, kelle arvates oli mainekas füüsik rassist.

«Einstein võib olla kuulus füüsik ja inimkonnale palju andnud, kuid see ei muuda asjaolu, et tal olid rassistlikud vaated ning ta ei saa teisest rahvusest inimestest aru,» kirjutati Weibos.

Albert Einstein ja ta kirjutis
Albert Einstein ja ta kirjutis Foto: RR AUCTION / CATERS NEWS / Caters News Agency/Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles