R, 18.09.2020

Pildid ja video: Venemaal ennustab MMi tulemusi lisaks kassile ka kits

Samara loomaaia kits Zabiyaka ennustamas

FOTO: David Gray / Reuters/Scanpix

Venemaal on käimas jalgpalli MM, kus tulemusi ennustab Peterburi kuulsa Ermitaaži muuseumi valgekarvaline kurt kass Achilleus, kuid veel on teine ennustaja, Samara loomaaia selgeltnägijast kits, kes kannab MMi maskoti järgi nime Zabiyaka.

Kits ennustas 18. juunil, milliseks kujuneb 21. juuni Taani ja Austraalia jalgpallikoondise kohtumine Samaras. Kitse ennustuse kohaselt peaks see mäng lõppema viigiga.

Samara loomaaias toimunud ennustamisel ignoreeris kits toidukausse, millest ühe ees oli Austraalia ja teise ees Taani lipp, minnes sööma kausist, mille juures oli «viik».

Samara loomaaia kits Zabiyaka ennustamas

FOTO: David Gray / Reuters/Scanpix

Samara loomaaed korraldas enne MMi loomade seas konkursi, et kes sobib ennustajaks. Kits Zabiyakal tuli võistelda saimiri ahvi Simoni, püüton Murziku, kaamel Lexuse ja haisuloom Cocoga.

«Kõige paremaks ennustajaks osutus kolmeaastane kits Zabiyaka ja just tema saab austava ülesande ennustada MMi tulemusi,» teatas Samara loomaaia juht Dmitri Kazandajev enne MMi algust.

Samara loomaaia kits Zabiyaka ennustamas

FOTO: David Gray / Reuters/Scanpix

Samara loomaaia kits Zabiyaka ennustamas

FOTO: David Gray / Reuters/Scanpix

Vene meedia teatel on Ermitaaži kassi Achilleuse ja Samara loomaaia kitse Zabiyaka vahel tihe rebimine, et kumb neist õigemini ennustab.

Venemaa MMi ennustajakass Achilleus

FOTO: Peter Kovalev / Peter Kovalev/TASS

Samaras toimub MMi neli alagrupimängu, 1/16-finaal ja veerandfinaal.

17. juunil kohtusid Costa Rica ja Serbia, see lõppes tulemusega 0:1.

Costa-Rica ja Serbia kohtumine 17. juunil Samaras

FOTO: Anar Movsumov / Kommersant/Scanpix

21. juunil kohtuvad Taani ja Austraalia, 25. juunil Uruguay ja Venemaa ning 28. juunil Senegal ja Colombia.

Samara on linn Edela-Venemaal, asub Volga jõe ääres. 1586. aastal asutatud linn on praegu rahvaarvult kuues linn Venemaal, seal elab 1,1 miljonit inimest.

1935–1991 kandis Nõukogude riigitegelase Valerian Kuibõševi järgi nime Kuibõšev. 

Teise maailmasõja ajal 1941. aasta oktoobrist kuni 1943. aasta suveni oli Kuibõšev NSV Liidu ajutine pealinn ning sinna evakueeriti valitsus ja välissaatkonnad.