Mida tähendab islandlaste moto «þetta reddast»?

Minna Annabel Tismus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lucas Jackson / Reuters / Scanpix

Hoolimata keerulisest ajaloost on islandlaste filosoofiaks kujunenud muretu ja rahulik ellusuhtumine. Kui Islandil oleks rahvuslik moto, oleks see «þetta reddast», mis tähendab, et lõpp toob kõik vastused. 

Kirjanik Alda Sigmundsdóttir on kirjutanud mitmeid raamatuid Islandi ajaloo ja kultuuri kohta. Sigmundsdóttiri sõnul on «þetta reddast» fraas, mida kuuleb igal pool ja igas olukorras, kirjutas BBC. Enamasti kasutatakse ütlust rõõmsas ja muretus kontekstis. Fraasi saab kasutada ka aga kellegi lohutamiseks, mugavuse tekitamiseks või ka siis, kui ütleja midagi muud paremat ei oska öelda. See ütlus sobib kasutamiseks tegelikult igas olukorras.

Kui mõelda, fraasi sisule, tundub selline mõtteviis irooniline, sest Islandil ei ole eelmiste sajandite vältel kõik hästi lõppenud. Islandi ajaloo algusest on teada lugusid, kus «þetta reddast» ei toiminud. 

Sigmundsdóttir kirjeldab enda raamatus «The Little Book of the Icelanders in the Old Days» rahva vaesust, pikki külmi talvesid ja orjuses elamist. 1783. aasta vulkaanipurske tagajärjel hukkus 20% Islandi elanikkonnast ja 80% lammastest, kes olid islandlaste põhiliseks toiduallikaks. 

Foto: Caro / Blume / Caro / Blume / Scanpix

Tormid uputasid kalapüügipaate ja nendes olnud kalamehi, mille tõttu suri terve külatäis mehi. Sigmundsdóttir sõnul oli elukvaliteet 18. sajandi Islandil nii kehv, et 30% imikutest suri enne ühe-aastaseks saamist.

 «Ei ole kaua möödunud ajast, kui olime farmerid ja kalamehed, kelle elu sõltus aastaaegadest ja karmidest tingimustest, millega tuli elada.»

Enne tänapäeva oli Islandil erakordselt keeruline elada. «Ei ole kaua möödunud ajast, kui olime farmerid ja kalamehed, kelle elu sõltus aastaaegadest ja karmidest tingimustest, millega tuli elada,» ütles Auður Ösp, I Heart Reykjavik firma asjutaja ja omanik. 

Tänapäeval on Island moodne riik, kus wifi levib pea kõikjal, igal pool saab maksta krediitkaardiga ja pea terve riik varustatakse maasoojusenergiaga. Kuna inimesed on ikka veel sõltuvad ilmast ja unikaalsetest geoloogilistest ressurssidest, õpiti laskma lahti tahtest kõike kontrollida ja jätma asjad saatuse hooleks. Stoiliste ja kõigutamatu temperamendiga islandlaste jaoks seisneb «þetta reddasti» tähendus selles, et tuleb saada hakkama sellega, mis on antud. 

Foto: Jouan & Rius / 3 / Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles