Itaalia biokeemik selgitab, kui kaua suudavad inimesed koopas vastu pidada (1)

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tai koopapäästjad
Tai koopapäästjad Foto: EPA/Scanpix

Maailma meedia on viimased kümme päeva kajastanud noorjalgpallurite ja nende treeneri lõksu jäämist Põhja-Tais Tham Luangi koobastesse.

Tai ja Briti sukeldujad leidsid 12 poissi vanuses 11–16 eluaastat ja nende 25-aastase treeneri 2. juulil ning kohe hakati tegema plaane, kuidas lõksus olijad võimalikult kiiresti sealt välja tuua, teatab livescience.com.

Tai koopas olevad jalgpallipoisid
Tai koopas olevad jalgpallipoisid Foto: / AP/Scanpix

See lugu saab tõenäoliselt õnneliku lõpu, kuid kui kaua suudab inimene koopas vastu pidada, kui tal ei ole süüa?

Itaalia Cagliari ülikooli biokeemiku Andrea Rinaldi teatel sõltub inimeste ellujäämine palju sellest, kus koobas asub ja milline see on.

«Väga tähtis on hapnik ning eriti tähtsaks muutub see siis, kui ollakse sadu meetreid maa all. Hapnik võib koopasse jõuda näiteks koopas olevate mõrade kaudu. Kui tegemist on poorse kivimiga, siis selles olevate pooride kaudu,» teatas teadlane.

Tham Luangi koobastik, kus on lõksus 12 noort jalgpallurit ja nende treener
Tham Luangi koobastik, kus on lõksus 12 noort jalgpallurit ja nende treener Foto: Stringer / Reuters/Scanpix

Ta lisas, et koopas võib olla nii-öelda taskuid, kuhu koguneb süsihappegaas ja kui inimene satub sinna, siis see on eluohtlik.

Rinaldi teatel on tai jalgpallipoisid lõksus paigas, kus on piisavalt hapnikku, et nad suudavad seal pikka aega olla.

«Päästjad peavad igaks juhuks siiski koopas olevat õhu kvaliteeti silmas pidama, sest ei saa olla kindel, et see mõne aja pärast ei halvene, kui inimesed seal liiga kaua on,» selgitas teadlane, kes vabal ajal tegeleb ka ise koobaste uurimise ja sukeldumisega.

Tai jalgpallipoisid koopas
Tai jalgpallipoisid koopas Foto: Reuters TV / Reuters/scanpix

Kui koobas on kuiv, siis võib selles olla palju tolmu ja looduslikke kahjulikke aineid. Osas troopilistes koobastes leidub suures koguses linnusõnnikut, millest eraldub ammoniaagi aure. Lisaks võib koobastes leiduda seenespoore, mille sissehingamine võib tekitada hingamis- ja kopsuprobleeme.

«Tai koopas neid ohte siiski karta ei ole, pigem on seal probleemiks niiskus,» lausus itaallane.

Sukeldujad Tai Tham Luangi koopas
Sukeldujad Tai Tham Luangi koopas Foto: Handout / AFP

Rinaldi sõnul on inimeste põhivajaduseks vesi ja toit ning ilma nendeta surrakse üsna kiiresti.

«Hea tervise juures ja sportlik inimene võib koopas lõksus olles ilma söögita vastu pidada nädalaid, isegi kuid. Samas ei suudeta nii kaua olla joomata. Koobastes tavaliselt ei ole midagi, mida inimesed saaksid endale söögiks püüda. Mõnes paigas on nahkhiiri, linde ja kalasid, ka närilisi, kuid nende püüdmine pimedas või vähese valgusega paigas on tavaliselt võimatu,» nentis teadlasest koopauurija.

Koobas. Pilt on illustreeriv
Koobas. Pilt on illustreeriv Foto: Uwe Gernhoefer / PantherMedia / Uwe Gernhoefer/Scanpix

Ta jätkas, et inimorganism vajab ellujäämiseks piisavas koguses vett. Koobastes on tavaliselt üsna niiske ja see kahandab inimeste veevajadust.

«Koobastes olev vesi on sageli mudane ja sisaldab mitmesuguseid aineid, mis võivad kahjulikud olla. Koopas olijatel ei ole kindlasti filitreerimisvahendeid kaasas, seega tuleks juua mitte koopajärvest, vaid limpsida mööda koopa seina nirisevat vett, kuna see on kivi poolt filtreeritud,» selgitas itaallane. 

Inimeste ellujäämisel mängib samuti rolli koopas olev temperatuur. Kui on liiga jahe, võib tekkida hüpotermia.

«Mis puudutab Tai noorte juhtumit, siis sealses koopas peaks temperatuur olema 20 – 25 kraadi ehk seal ei ole alajahtumist karta,» lausus teadlane.

Tai koopas olevad jalgpallipoisid
Tai koopas olevad jalgpallipoisid Foto: Reuters TV / Reuters/scanpix

Koopasse jäänuid ohustavad samuti mitmed psühholoogilised katsumused, sest võib tekkida klaustrofoobia. Veel on tähtis, kui oskuslikud ja professionaalsed on hätta sattunute päästjad.

«Kui olla näiteks pimedas koopas kümme päeva, kui ei ole toitu ega lootust kiirele pääsemisele, siis võib see olla raske katsumus ka kõige kogenumale matkajale ja koopauurijale,» jätkas itaallane.

Rinaldi sõnul on talle jäänud mulje, et Tai päästemeeskonnad koos mereväe ja välisriikide sukeldujatega on oskuslikud.

Tai koopapäästjad
Tai koopapäästjad Foto: EPA/Scanpix

«Mida oskuslikumad on päästjad, seda suuremad on koopas lõksus olijate võimalused pääseda eluga. Päästemeeskonna liikmetel peavad olema oskused, kuidas päästetuid rahustada, sest nii mõnigi neist võib päästjaid nähes paanikasse sattuda ja midagi eluohtlikku teha,» selgitas teadlane.

Tema arvates suudavad Tai päästemeeskonnad lapsed ja treeneri päästa, kuid see sõltub mitmest asjaolust, kaasa arvatud lastest endast.    

Itaalia teadlane kinnitas, et kõige ohutum viis poiste ja treeneri kättesaamiseks oodata vihmaperioodi lõppemist, kui vesi koopas alaneb ja nad saavad tulla koopast välja sama teed pidi, kust nad sinna läksid.

Tai koopapäästjad
Tai koopapäästjad Foto: EPA / Scanpix
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles