L, 19.09.2020

Pildid ja video: arheoloogid leidsid Aleksandriast «musta kasti» ja valge pea

Aleksandriast leitud mustast graniidist sarkofaag

FOTO: Xinhua / Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Arheoloogid leidsid Egiptuse rannikulinnast Aleksandriast mustast graniidist sarkofaagi, mille pikkus on 265 sentimeetrit, olles tõenäoliselt sellest linnast leitud sarkofaagide seas kõige pikem.

Ekspertide hinnangul pärineb see «must kast» Ptolemaioste ajastust, mis algas pärast Makedoonia kuninga Aleksander Suure surma 323. aastal eKr ja lõppes, kui Vana-Egiptuse kuulsaim kuninganna Kleopatra 30. aastal eKr suri, teatab ancient-oringins.net.

Aleksander Suurt kujutav mosaiik

FOTO: General / ©2001 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Aleksander Suur vallutas makedoonlastest ja kreeklastest koosnenud armeega 332. aastal eKr Egiptuse. Aleksandri surma järgselt haaras seal võimu ta armee kindral Ptolemaios, kes pani alus Ptolemaioste dünastiale. Tema ja ta järglased valitsesid tugevat riiki, mille pealinn oli Aleksandrias ja millest sai antiikaja üks kultuurikeskusi.

Egiptus Aleksandria tänapäeval

FOTO: akg-images / Gilles Mermet / akg-images / Gilles Mermet/Scanpix

Ptolemaiosed kutsusid kreeklasi ja makedoonlasi Egiptusse elama, neist sai Egiptuse uus eliit.

Kleopatra VII oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr. Ta on ilmselt Ptolemaioste dünastia tuntuim liige. 

Kleopatra büst

FOTO: akg-images / akg-images/Scanpix

Egiptuse antiigiameti juht Ayman Ashmawy sõnas meediale, et sarkofaag leiti viie meetri sügavuselt, see on 185 sentimeetrit kõrge ja 165 sentimeetrit lai.

Aleskandriast leitud mustast graniidist sarkofaag

FOTO: - / AFP/Scanpix

Arheoloogid ei oska arvata, kes võib olla selles tumedast graniidist sarkofaagis, mida tõenäoliselt ei ole pärast antiikaega avatud.

Sarkofaagi suurus viitab sellele, et tõenäoliselt keegi, kes kuulus Ptolemaioste lähikonda.

Aleksandriast leiti mustast graniidist sarkofaag

FOTO: Xinhua / Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Sarkofaagi lähedalt leiti alabasterist pea, mis võib olla osa sarkofaagiga maetu kujust. Alabaster on kipsi peeneteraline massiivse tekstuuriga erim, mis on väga pehme.

Arheoloogide teatel on aeg oma töö teinud ja kuju on sajandite jooksul murenenud, mille tõttu on väga raske arvata, kellege tegemist olla võib.

Aleksandriast leitud alabasterist büst

FOTO: Xinhua / Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Aleksandriast leitakse üsna sageli nii vaaraode kui hellenistliku ajastu objekte.

Paar kuud tagasi leiti Aleksandriast rooma saun ning Vahemerest laevavarkk ja sellel olnud aardeid.

1990. aastatel avastati osa Aleksandriast, mis oletatavalt maavärina tagajärjel merre vajus. See sai nimeks Kleopatra uppunud linn.