Pildid ja video: arheoloogid leidsid Aleksandriast «musta kasti» ja valge pea

Ekspertide hinnangul pärineb see «must kast» Ptolemaioste ajastust, mis algas pärast Makedoonia kuninga Aleksander Suure surma 323. aastal eKr ja lõppes, kui Vana-Egiptuse kuulsaim kuninganna Kleopatra 30. aastal eKr suri, teatab ancient-oringins.net.

Aleksander Suur vallutas makedoonlastest ja kreeklastest koosnenud armeega 332. aastal eKr Egiptuse. Aleksandri surma järgselt haaras seal võimu ta armee kindral Ptolemaios, kes pani alus Ptolemaioste dünastiale. Tema ja ta järglased valitsesid tugevat riiki, mille pealinn oli Aleksandrias ja millest sai antiikaja üks kultuurikeskusi.

Ptolemaiosed kutsusid kreeklasi ja makedoonlasi Egiptusse elama, neist sai Egiptuse uus eliit.

Kleopatra VII oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr. Ta on ilmselt Ptolemaioste dünastia tuntuim liige. 

Egiptuse antiigiameti juht Ayman Ashmawy sõnas meediale, et sarkofaag leiti viie meetri sügavuselt, see on 185 sentimeetrit kõrge ja 165 sentimeetrit lai.

Arheoloogid ei oska arvata, kes võib olla selles tumedast graniidist sarkofaagis, mida tõenäoliselt ei ole pärast antiikaega avatud.

Sarkofaagi suurus viitab sellele, et tõenäoliselt keegi, kes kuulus Ptolemaioste lähikonda.

Sarkofaagi lähedalt leiti alabasterist pea, mis võib olla osa sarkofaagiga maetu kujust. Alabaster on kipsi peeneteraline massiivse tekstuuriga erim, mis on väga pehme.

Arheoloogide teatel on aeg oma töö teinud ja kuju on sajandite jooksul murenenud, mille tõttu on väga raske arvata, kellege tegemist olla võib.

Aleksandriast leitakse üsna sageli nii vaaraode kui hellenistliku ajastu objekte.

Paar kuud tagasi leiti Aleksandriast rooma saun ning Vahemerest laevavarkk ja sellel olnud aardeid.

1990. aastatel avastati osa Aleksandriast, mis oletatavalt maavärina tagajärjel merre vajus. See sai nimeks Kleopatra uppunud linn.