Video: veel kaks Tai jalgpallipoissi oleks võinud koopas lõksus olla

Koopasse sattunud poiste arv oleks võinud olla suurem, kuid kaks poissi ei läinud koos teistega kooparetkele, teatab The Guardian.

Esimene on 13-aastane Songpol Kanthawong, kes ei läinud jalgpallitrenni jalgrattaga ja seega ei saanud koos teistega koobastiku juurde sõita.

Teine on 13-aastane Thaweechai Nameng, kes läks oma vanemate nõudmisel pärast trenni kohe koju.

Metssea nime kandva jalgpallimeeskonna liikmed ja treener olid juba mõnda aega plaaninud minna koobastikku uurima ja 23. juunil nad läksidki.  

Kanthawong sai sama päeva õhtul kella 21.00 paiku kõne oma onult, kes on jalgpallimeeskonna mänedžer. Ta küsis, kus treener Ekk on ja poiss vastas, et ta läks koos poistega koobastesse.

Kuna 25-aastasest treenerist ja jalgpallipoistest ei olnud kella 23.30 midagi kuulda, helistas onu taas Kanthawongi perele ja nad läksid koobastiku juurde, leides selle lähedalt poiste jalgrattad.

24. juuni varahommikul käivitasid päästetöötajad noorte jalgpallurite otsingu. Kohale olid saabunud kadunute pereliikmed, kes ootasid uudiseid.

Poiste sõnul üritasid nad 25. juunil koolis olla, kuid see oli kaaslaste kadumise tõttu raske.

«Oleme kõik šokeeritud ja mures. Meid toetavad paljud noortemeeskonnad, kellega oleme mänginud,» sõnas Kanthawong.

Teise maha jäänud poisi Namengi sõnul tunneb ta Tham Luangi koobastikku üsna hästi, sest ta on seal käinud mitmel korral skaudigrupiga.

«Mul on kogemus, et kui oled koopas ja hakkab vihma sadama, siis ei ole seal seda kuulda. Vihm ujutab koopa madalamad kohad üle. Kui ollakse vihma ajaks juba kaugel koopa sügavuses, siis on vee tõttu raske välja pääseda,» lausus poiss.

Nameng lisas, et koht koopas, kust päästjad leidsid poiste seljakotid, on kaugeim koht, kus ta käinud on.

«See koobastik on üsna hirmuäratav, sest seal on pime. Palju on kummalisi käike,» lisas poiss.

Nameng lükkas ümber meedias levinud teate, et ta jalgpallikaaslased ei oska ujuda. Tema sõnul oskavad nad kõik ujuda, sest ujumine on osa nende trennist.

Kanthawongi sõnul oli ta 2. juulil magamas, kui vanaema ta rõõmuhõisetega üles ajas ja teatas, et sukeldujad leidsid koopas lõksus olijad.

Poisi sõnul ütles ta ema talle, et kui ka tema oleks seal koopas olnud, siis oleks ta süda vist seiskunud ja tal oleks olnud vaja kiirabi.

Kanthawongi ja Namengi teatel ootavad nad kaaslaste ja treeneri päästmist ning kui nad on kõik pääsenud, siis korraldavad nende auks peo.

Koopas olevate poiste koolikaaslaste sõnul on klassis neil hätta sattunute tõttu mitu tühja lauda ja need tuletavad neile pidevalt meelde, kes on puudu.

Kaaslased näitasid ajakirjanikele fotosid poistest, kes koopas päästmist ootavad.

Tham Luangi koopa juurde on tehtud altar, kus nii lõksus olevate noorte jalgpallurite vanemad kui teised saavad palvetamas käia. Poiste ja treeneri eest palvetavad samuti buda mungad.