Bakterid tekitavad rahet?

Rahe

FOTO: SCANPIX

USA Louisiana osariigi ülikooli teadlased tegid uuringu, milles paljastus, et bakterid võivad tekitada rahet.

Teadlased kogusid golfipalli suuruseid raheteri, mis sadasid maha Montana osariigis 2010. aasta juunis, kirjutab Helsingin Sanomat.

Nad «koorisid» raheterasid kiht-kihi haaval ja analüüsisid neil kihtidel leiduvaid baktereid.

Tulemused näitasid, et baktereid oli enim rahetera südamikus. See viitavat, et rahetera võis moodustama hakata bakterite ümber.

Varem arvati, et rahet tekib kõrgel atmosfääris olevate mineraalosakeste ümber. Viimastel aastatel on aga saadud aina enam tõendusmaterjali, et ka atmosfääris olevad bakterid võivad käivitada rahe tekke.

Teadlastele pakkus enim huvi bakter Pseudomonas syringae. Teada on, et see bakter võib käivitada jäätumisprotsessi võrdlemisi kõrgete temperatuuride juures. See bakter tekitab halla puhul taimedel külmumiskahjustusi.

Nüüdne uuring näitas, et samalaadne protsess toimub ka atmosfääris. Teadlased uurisid, millise temperatuuri juures Monatana raheterad tekkida võisid. Uuring näitas, et raheterade tekkeprotsess käivitus nii kõrge temperatuuri juures, et veepiisad ei oleks saanud mitte mingil viisil jäätuda elutute aerosooliosakeste ümber.

Uuringut juhtinud Alexander Michaud` sõnul võivad bakterid levida maailmas õhuvooludega ning sademete tekitamine aitab neil uuesti maapinnale jõuda.

Varasemas uuringu leidis kinnitust, et Pseudomonas syringae bakterite poolt tekitatud jääosakesi sajab kõikjal maailmas, kaasa arvatud Antarktikas, kus pole taimi, millelt bakterid saaksid õhuga kaasa kanduda.