Nüüdisinimeste väga kauged esivanemad oskasid süüa teha juba ligi kaks miljonit aastat tagasi.
Kokakunst sai alguse ligi kaks miljonit aastat tagasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. august 2011, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Harvardi ülikooli tehtud uuringu kohasel 1,9 miljonit aastat tagasi tekkinud Homo erectus oskas toitu keeta ning muul viisil toiduga ümber käia, kirjutab msnbc.com.
Oletatakse, et söögitegemisoskus või olla juba enne Homo erectus`t elanud liikidel.
Uurijate sõnul arenes söögi küpsetamine siis, kui inimkond ei olnud veel Aafrikast välja rännanud.
Teadlased lisasid, et selle oskuse tõttu tekkis nii Homo erectus`el kui ka talle järgnenud liikidel veel muid võimeid.
See oskus eristas inimesed näiteks šimpansidest.
Uus oskus tähendas ka seda et inimesed kulutasid vähem aega küttimisele ja söömisele, saades samas toidust rohkem energiat.
USA teadlaste väide põhineb DNA, hammaste suuruse ning kehamassi võrdlusel. Võrreldi väljasurnud hominiidide, nüüdisinimeste, šimpanside ja teiste nüüdisaja ahvide kohta käivat.
Leiti, et šimpansid kulutavad söömisele kümme korda rohkem aega kui inimesed ehk 48 protsenti versus 4,7 protsenti päevast.
Homo erectus kulutas söömisele 6,1 protsenti päevast, samas kui Homo neanderthalensis`el kulus selleks seitse protsenti.
Uurijate sõnul ei suutnud varajased inimesed siiski toitu keeta, vaid eelkõige seda röstiti tulel.
Nende menüüs olid juurikad, seened ning mitut sorti liha.