Jõgevestes peetakse saabuval nädalavahetusel järjekordne Põhjamaade suurim offroad-sõidukite kestussõit, kus võisteldakse üheksas võistlusklassis.
Jõgevestes möllab sadakond maastikumasinat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaperjahi üks korraldajatest Imre Heinsaar rääkis, et kolmapäevaks oli võistlusele kokku registreerunud 107 osalejat. «Ma olen päris veendunud, et pärast võistlust järgmised kolm kuud need masinad loodusesse ei jõua,» vastas Heinsaar küsimusele, missugused on võistluse mõjud keskkonnale.
«See on legaalne lahendus, kuidas inimesed saavad adrenaliini kätte, kuidas saavad ennast ja masinaid proovile panna, sõidujanu kustutada,» jätkas Heinsaar ja lisas, et võistlusel on kindlad reeglid ja see on juhitav. «Kui 107 masinat on kaootiliselt ise looduses, siis on see juhitamatu ja keegi ei kujuta ettegi, missugune võib kahju loodusele siis olla,» sõnas ta.
Karmid reeglid
Võistlejaile kehtivad kindlad reeglid, näiteks ei tohi trassil olevaid puid maha sõita. Ka ei tohi sõiduvahendi liikuma saamiseks kasutada kõrvalist, näiteks pealtvaatajate abi. «Sellele järgneb rajalt maha võtmine (diskvalifitseerimine – E. L.),» lausus Heinsaar, kuid lisas, et kaasvõistlejat võib abistada.
Tema sõnul on mitmes võistlusklassis – näiteks TR3 ja vaba klass – masinaid, mille võistlejad ise on parimate masinate parimatest osadest kokku pannud. «See on kohati päris inseneritöö tipp.»
Muudetud on ka tänavust rada. «Üks kolmandik rajast on pealtvaatajasõbralikum, sest seda saab jälgida mäe nõlvalt. See teeb pealtvaataja elu palju lõbusamaks,» sõnas Heinsaar.
Samas pani ta publikule südamele, et ilmtingimata tuleb võistluse ajal järgida kohtunike ja turvatöötaja märkusi. Samuti peaksid inimesed jääma lintidega märgitud alade piiresse ning ka ei tohiks võistlusrada ületada. «Kõige suurem palve on lastevanematele: hoidke oma lastel silm peal,» lisas Heinsaar.
Ta tõi näiteks, et kui võistlejad tegelevad auto vintsimisega, siis tuleb selle trajektoorilt kindlasti eemale, vähemalt kümne meetri kaugusele hoida. «Vints on halastamatu. Ma olen ise näinud, kuidas see jala ära amputeeris, kui vintsi tross katki läks.»
Rada kui tunnel
Ta selgitas veel, et sõitja jaoks on rada võistluse ajal justkui tunnel. «Ta jälgib seal kivisid, kändusid, auke, puid, püüab neist mööda manööverdada. Ta võib küll märgata seal seda inimest rajal, aga samas võib tema tähelepanu olla hoopis kuskil mujal. Sõitjatel pole üldse kerge,» rääkis Heinsaar. Tema kinnitusel on rada raske, kohe nii raske, et võib-olla mõni inimene ei tule üldse selle peale, et sellel oleks võimalik sõita. «Rajal on tõuse, laskumisi, veeloike.»
Helme vallavanem Tarmo Tamm rääkis Valgamaalasele, et ürituse korraldamiseks on kõik vajalikud taotlused vallavalitsusse laekunud ning saanud ka heakskiidu. «See ei ole neil esimene taoline üritus korraldada, seega ma usaldan neid,» sõnas Tamm.
Ta lisas samas, et Klaperjahi esimesed aastad Helme vallas olid pisut keerulisemad, näiteks oli võistluse toimumisega rahulolematuid inimesi, kuid siiski on hakkama saadud. «Oleme tänulikud, et selline üritus siin toimub, sest kõigil neil inimestel, kes kohale tulevad, on võimalus tutvuda piirkonnaga laiemalt,» sõnas Tamm.
Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist Henno Peegel ütles, et kui võistlus ei toimu kaitsealal, ei pea korraldajad ka ametilt kooskõlastust küsima. «Ilmselt seal kaitseala ei ole, sest meile sellekohast taotlust laekunud ei ole,» sõnas Peegel.
Klaperjaht toimub tänavu 11. korda, kuuendat korda leiab see aset Helme vallas ning korraldajad Imre Heinsaar ja Vaiko Püttsepp ootavad võistlusele ligikaudu viis-kuus tuhat pealtvaatajat. Lisaks võistluselamusele on publikul võimalik nautida Metsatöllu kontserti.