Ära kõrbe! Nipid, kuidas end ja lähedasi tulise suveilma eest kaitsta

NIISUTA JA KOSUTA 

Dehüdreerituna on ka nahk päikese kahjulikele mõjudele vastuvõtlikum, rääkimata sellest, et palava ilmaga aurustub kehast suures koguses vedelikku. Vee tarbimine on alati oluline, eriti palava ilmaga. Organismi ei tohi jätta veepuudusesse! Joo mõõdukas koguses vett ning ära kummuta liigselt külma jooki. Liiga kiire sise- ja välistemperatuuri muutumine kehas ei pruugi alati hästi mõjuda. Sama kehtib ka enda liiga külma veega jahutamisel - liiga kiire temperatuuride muutus võib keha šokki viia. 

Püüa hoiduda suhkrustest jookidest ja eelista vett! Maitse lisamiseks võid kasutada värskeid marju - mustikaid, maasikaid, vaarikaid. Miks ka mitte apelsine, sidruneid ja kurki! Ka väike mündileheke jahutavas keelekastes mõjub soojal suvepäeval väga värskendavalt.

Püüa hoiduda liigselt soolasest toidust. Puu- ja köögiviljad on suvisel palaval ajal väga kasulikud. Need sisaldavad rohkelt vitamiine ja antioksudante ning ühtlasi ka vett.

PÄIKESEKAITSE

Päikesekreemi tuleks nahale kanda umbes pool tundi enne päikese kätte minekut.

Kui viibid rannas ja plaanid tihti vees käia eelista kindlasti veekindlat päikesekreemi. Põhjamaisele heledale nahale tasuks valida kreem, mille kaitsefaktor on 25 või rohkem. Tasuks valida toode, millel on laia spektrumiga kaitse nii UVB kui UVA (ka UVC kiirgus on kahjulik) kiirguse vastu. Kui ujud või higistad palju, ära unusta kreemi regulaarselt uuesti peale kanda.

Päikesekreeme on laias laastus kahte sorti: mineraalsed või keemilised. Mineraalsed päikesekreemid sisaldavad tsinkoksiidi ja titaandioksiidi, mis tekitavad nahale füüsilise barjääri. Keemilised päikesekreemid sisaldavad tihti nahale kahjulikke koostisosi, mis võivad tungida läbi naha pinna. Seega tasuks päikesekreemi valimisel olla ettevaatlik, eelistada mineraalseid või looduslikke koostisosi ning konsulteerida oma dermatoloogi või apteekriga. Lisaks võivad mõned kreemid raskendada kehal D-vitamiini tootmist. 

Päikeskreemi sattumine veekogudesse avaldab kahjulikku mõju ka veeorganismidele. Eriti ookeanides, kus iga aastane suur kogus vette sattunud päikesekreemi mõjub laastavalt korallidele ja seeläbi mõjutab ahelreaktsioonina ka teisi veeorganisme. 

Alternatiivina on loodud läbipäevituvad rannariided, mis ei paku küll nii tugevat kaitset, kui päikesekreem, kuid lühiajalisel päikese käes viibimisel siiski piisavalt. Ja päikeserante ka ei jää!

Kaitse ka oma silmi, juukseid ja pead! Juuste jaoks on võimalik osta päikesekaitset sisaldavat palsamit, mida enne pikalt päikese käes viibimist juustesse pihustada. Et ere päike ei pimestaks, ega liigselt silmi kuivataks, tasub kanda päikeseprille ning mütsi, mis kaitseb pealage põlemise ja ülekuumenemise eest. 

Me näeme päikest küll harva, kuid ära mine liiale ning keskpäeva ajal, kui päike on kõige kuumem, leia mõni varjuline koht! Eriti kehtib seee laste puhul, kelle väiksest kehast arustub kiiresti vedelik, on ülekuumenemisoht ning nende nahk on väga õrn.

Tervisliku päevitaja hooldusrutiini kuulub ka enda sünnimärkide ja naha kontroll, et hoida silm peal võimalikel kahtlastel kõrvalekalletel. Ära unusta külastada ka nahaarsti!

SISEMINE PÄIKESEKAITSE

Päikesekaitse algab tegelikult juba inimese sisemusest. Selleks, et end võimalike kahjulike mõjude eest kaitsta ning kehale parimad šansid edukaks suve üleelamiseks anda, tasub tarbida D3 ja C vitamiini. D vitamiin aitab kaitsta sind päikesepõletuse ja nahavähi eest. C vitamiin on hea põletikuvastane vitamiin ning tugevdab immuunsüsteemi.

Mitmed arstid soovitavad tarbida keskmise ahelaga rasvhappeid, mida keha kasutab uute naharakkude tootmisel ning põletusvastase kaitsekihi moodustamisel. Selleks sobib hästi näiteks kookosõli. 

Astaksantiin on tugevaim looduslik antioksüdant, mis mitmete uuringute põhjal mõjub kui sisemine päikesekaitse. Lisaks on tal ka tugev vananemisvastane toime. Lastele seda siiski anda ei soovitata ning enne iga ravimi või toidulisandi tarvitamist tasub konsulteerida oma apteekri või arstiga. Ära pelga, Sinu tervis on oluline!

LEMMIKLOOMAD

Palavad suveilmad on rasked ka loomadele. Ära unusta ka nende eest hoolitsemast.

Koertel ja kassidel peab alati olema ligipääs värskele joogiveele. Ära unsta seda regulaarselt vahetada, et see oleks jahe. 

Koeraga jalutamisel ole ettevaatlik! Asfalt muutub päikese käes väga tuliseks ning võib koera käppi kõrvatada. Kui maapind on liiga tuline, et seal paljajalu kõndida, ära sunni ka oma lemmikut seal jalutama.

Paku lemmikule alati varju! Olgu see siis diivanitagune või põõsaalune, lemmikut ei tohiks jätta ruumi või alale, kus ei ole võimalik otsida varju.

Ära jäta lemmikut autosse, ka lahtise aknaga mitte! Autos tõuseb temperatuur meeletutel kiirustel ning lemmikud võivad üle kuumeneda ja olla dehüdreeritud.

Pöördu oma veterinaari või loomapoe poole, et leida lemmikule sobiv päikesekaitsevahend. Ka nende karv ning nahk on päikese kahjulike mõjude suhtes tundlik. 

Jahuta oma lemmikut - paku talle võimalust supluseks, või põõsa all mullal lebada. Võimalusel, ära kasuta tema pesemiseks šampooni, sest see võib karvadelt eemaldada päikesekaitseks vajaliku kihi ning meeldiva leevenduse ja jahutuse asemel looma hoopis päikesele vastuvõtlikumaks muuta. 

MÕÕDUKAS FÜÜSILINE AKTIIVSUS

Kõrgetel temperatuuridel tasub sportimise ja raske füüsilise töö tegemisel olla ettevaatlik. Eelkõige eakamatel või terviseprobleemidega inimestel. Kui see on vältimatu püüa rakendada kindlasti eelnevalt mainitud nippe ning limiteeri tegevus võimalikult lühikesele ajale.