Teadlased murravad pead Merkuuri süvendite ja tasandike üle

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sondi Messenger tehtud foto Merkuuri pinnamoodustistest
Sondi Messenger tehtud foto Merkuuri pinnamoodustistest Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA uurimissond Messenger saatis uut informatsiooni Merkuuri kohta.

Merkuuri on siiani peetud Kuu sarnaseks, kuid nüüdsed andmed näitasid midagi muud, kirjutab väljaanne Science

Messenger tegi esimesed pildid Merkuuri pinnal olevatest süvenditest ning uuris selle planeedi pinna keemilist koostist.

Teadlastel ei ole veel kindlaid andmeid, kuidas need süvendid tekkisid. Merkuuril on neid süvendeid palju ja nad moodustavad suur kogumeid.

Need ei olevat meteoriidikraatrid.  Merkuuri pinnafotode uurimine näitas, et neid tekib aina juurde.

Ka said teadlased täpsed ja selged pildid Merkuuri poolustest. Fotod näitasid, et kunagi ammu on selle planeedi pinnal väga kuum laava voolanud. Näiteks on Merkuuri põhjapoolusele  moodustunud laavast erinevaid pinnavorme, sealhulgas siledaid tasandikke.

Merkuuri pinnal on siledaid laavatasandikke üle kuue protsendi.

Merkuuri pinda katab paks vulkaaniliste ainete kiht. Mõnes paigus on laavakihi paksus isegi kaks kilomeetrit.

Messenger on Merkuuri orbiidil olnud pool aastat.

«Me oleme uurimisega alles alguses. Merkuuril on meile veel suur hulk üllatusi varuks,» sõnas NASA Merkuuri projekti juht Sean Solomon.

Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes kolm korda lähemal kui Maa.

Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul.

Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles