Video: Amazonase hõimu «viimane mohikaanlane» on elanud üle 20 aasta üksinduses

Vaid niudevööd kandnud mees, kes võib olla 50. eluaastates, jäi videole, mille tegid hiljuti Brasiilia põlishõimude kaitseagentuuri (FUNAI) töötajad, teatab The Guardian.

Videol on näha oma hõimu viimast esindajat puud langetamas, kasutades selleks kirvest.

FUNAI esindajate sõnul on sama mees näha 1989. aastal tehtud dokumentaalfilmis, mis räägib põlishõimude massimõrvadest ja hävitamisest.

Farmerid ja metsamehed ründasid 1980. – 1990. aastatel  nimetatud hõimu, tappes enamiku selle liikmetest.

Põlisrahvas üritas kaitsta metsa ja maad, kus nad olid aastatuhandeid elanud, kuid jäid paremini relvastatutele alla. Teada on, et 1990. aastate alguses oli sellest hõimust elus kuus liiget, kuid uue video kohaselt on nimetatud mees juba aastaid üksinda olnud.

1995. aastal ründasid metsalangetajad elusolevaid hõimuliikmeid ja ainus ellujääja oli FUNAI andmetel see mees.

Brasiilia valitsus langetas otsuse, et kuna tegemist on hõimu viimase liikmega, siis tuleb muuta ta elukoht looduskaitsealaks ja nii tehtigi.  

Põlisrahvaste kaitsega tegeleva heategevusorganisatsiooni Survival International juht Fiona Watson on üks väheseid, kes on kauget ja raskesti ligipääsetavat Amazonase piirkonda külastanud. Ta sõnas, et uuel videol paistab see «viimane mohikaanlane» olevat hea tervise juures ja tugev.

FUNAI esindajad on jälginud Rondônia piirkonna hõimu aastakümneid, kuid kontakti saamine oli keeruline.

«Hõimu ainus elusolev liige kaitseb ennast nagu oskab ja ei lase kedagi enda lähedusse. Meie töötajad on üritanud temaga otsekontakti saada, kuid see ei ole õnnestunud. Kui keegi talle tahab läheneda, tõstab ta vibu ja laseb välja nooled. Otsustasime, et kuna ta tahab rahus olla, siis talle ei läheneta, kuid ta elu jälgitakse,» lisas Survival Internationali juht Watson.

Esindaja lisas, et kuna kontakt puudub, siis on raske arvata, mida see üksildane mees mõtleb või tunneb.

«Ta on näinud oma pere- ja hõimuliikmete surma ja elada üksinda edasi võib olla väga raske,» arvas Watson.

2005. aastal õnnestus FUNAIl jäädvustada, et mehel on onn, kus ta elab ja selle lähedal kasvatab ta papaiat, banaane ja maisi ning ta elukoha lähedal on puhta veega oja.  

Ta kütib loomi, kasutades selleks maa sisse kaevatud auke, mille sügavus on kuni kaks meetrit ja kuhu on pandud sööt.

Watson lisas, et ainsa liikmega hõimu igapäevaelu ja tavade kohta ei ole palju teada, kuid mingit aimu võib saada teise selles piirkonnas elava Akuntsu hõimu järgi.

«Akuntsu hõimul on hõimujuht, kes kogukonna elu juhib ja šamaan, kes viib läbi rituaale. Nad tunnevad hästi kohalikke taimi ja loomi, keda jahivad mürgitatud nooletega. Võib arvata, et tapetud hõimul olid samuti sellised juhid ja nad elasid sellist elu,» selgitas Survival Internationali juht.  

FUNAI andmetel elab Amazonases umbes 113 väikest hõimukogukonda, mille liikmetel puudub välismaailmaga kontakt. Nad on säilitanud looduskeskse eluviisi, elades nii nagu nende sajanditetagused esivanemad.

«Oma hõimu viimane esindaja sümboliseerib seda, mida oleme kaotamas või kaotanud. Inimelu mitmekesisust oma paljudes vormides,» lausus Watson.

Brasiilias on põlishõimude kaitsmine tähtis poliitika-ja majandusteema.