Amatöörteadlase hoiatus: verekuu kuuvarjutuse aegne planeetide joondumine võib tekitada maavärinaid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildid kuuvarjutusest, mis leidis aset 31. jaanuaril 2018
Pildid kuuvarjutusest, mis leidis aset 31. jaanuaril 2018 Foto: AAMIR QURESHI / AFP/Scanpix

Ameeriklasest amatöörteadlane Frank Hoogerbeets hoiatas, et 27. juuli punase verekuu kuuvarjutuse ajal võivad aset leida ka maavärinad.

Ta selgitas, et meie planeet on viimasel paaril nädalal olnud Marsi ja Merkuuri vahel ning need planeedid mõjutavad oma gravitatsiooniga Maad, pannes mandrilaamad liikuma. Maa on Päikesesüsteemi ainus liikuvate laamadega planeet, teatab express.co.uk. 

Planeet Maa
Planeet Maa Foto: NASA NASA / REUTERS/Scanpix
Marss
Marss Foto: NASA / REUTERS/Scanpix
USA kosmoseagentuuri NASA koloreeritud pilt Merkuurist
USA kosmoseagentuuri NASA koloreeritud pilt Merkuurist Foto: HO / AFP/Scanpix

«Kuna Maa on kahe väga tugeva planeedi haardes, siis on tõenäoline, et nende gravitatsioon paneb laamad liikuma. Need planeedid olid samasuguses asendis ka 2016. aprillis ning siis leidis maavärin magnituudiga seitse aset Vanuatul ja magnituudiga 6,6 Vaikse ookeani idaosas,» teatas amatöörteadlane.

Samas ta ei täpsustanud, kus nüüd võivad maavärinad aset leida.

Maavärinate ennustamise lehekülje Ditranium taga olev Hoogerbeets lisas, et Marss on praegu Maalt palja silmaga nähtav, kuna on meie planeedile üsna lähedal. Marss  on täna, 27. juulil Maaga vastasseisus ehk täpselt vastassuunas Päikesele ja paistab varjutatavale Kuule üsna lähedal. Maa jääb Päikese ja Marsi vahele.

USA kosmoseagentuuri NASA joonis, millel on keskel näha Päikest, paremal Maad ja vasakul Marssi
USA kosmoseagentuuri NASA joonis, millel on keskel näha Päikest, paremal Maad ja vasakul Marssi Foto: / AP/Scanpix

Marsi lähim asend Maale ei lange siiski tänase kuuvarjutusega kokku, vaid on meie planeedile lähimas punktis hoopis 31. juulil, olles 57,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda põhjustab Marsi elliptiline liikumine.

Mitmed geofüüsikud ja seismoloogid ei jaga Hoogbeertsi nägemust, et planeetide joondumine, mis langeb kokku kuuvarjutusega, tooks kaasa maavärinaid.  

Seismoloog selgitamas maavärinaid tekitavate seismiliste lainete graafikat
Seismoloog selgitamas maavärinaid tekitavate seismiliste lainete graafikat Foto: SAM YEH / AFP/Scanpix

 USA geoloogiateenistuse geofüüsik John Bellini sõnas, et maavärinaid ei saa ennustada.

«Mõnikord eelneb suurele maavärinale nõrgem värin või kaks, kuid millal täpselt tuleb õige maavärin, ei ole võimalik teada enne, kui see käes on,» teatas Bellini.

Pildid kuuvarjutusest, mis leidis aset 31. jaanuaril 2018: Foto on illustreeriv
Pildid kuuvarjutusest, mis leidis aset 31. jaanuaril 2018: Foto on illustreeriv Foto: AAMIR QURESHI / AFP/Scanpix

Astronoomia.ee teatel on 27. juuli täieliku kuuvarjutuse algus kell 21.24, varjutuse täisfaas algab kell 22.30, kestes ühe tunni ja 43 minutit.

Kuuvarjutuse keskpunkt on kell 23.21 ja Maa täisvari lahkub Kuult kell 1.19.

Verekuu Vahemere kohal 31. jaanuaril 2018
Verekuu Vahemere kohal 31. jaanuaril 2018 Foto: Alkis Konstantinidis / REUTERS/Scanpix
Meie Päikesesüsteemi planeedid
Meie Päikesesüsteemi planeedid Foto: Wikipedia.org
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles