Norskamine segab norskaja voodikaaslast, kuid asjal on ka positiivne pool.
Uuring: norskajad kulutavad rohkem energiat
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. detsember 2008, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USAs hiljuti tehtud uuring näitas, et norskajad kulutavad magades rohkem energiat kui mittenorskajad või ainult kergelt norskavad, kirjutab BBC.
Uurijate sõnul kulutavad norskajad mittenorskajatest 370 kilokalorit rohkem.
«370 kilokalori kulutamine vastab jõusaalis 30 minutile harjutuste tegemisele,» laususid teadlased.
Norskamisuuringus osales kokku 212 vabatahtlikku katsealust.
Teadlased hoiatasid, et norskamise abil ei saa siiski kaalu langetada.
«Kuigi norskajad kulutavad öisel ajal mittenorskajatest rohkem energiat, maksab see päevasel ajal kätte. Uneapnoe all kannatajad ja norskajad on päevasel ajal väsinumad ning nende söögiisu kasvab,» selgitasid uurijad.
Nad jätkasid, et mõned lausa ahmivad toitu, et saada öisel ajal kulutatud energiat tagasi.
Unespetsialist, professor John Radcliffe`i sõnul on norskajate suuremal energiakulutusel kolm põhjust.
«Nende uni on kergem ja selle tõttu nende kehatemperatuur ei lähe madalamaks nagu sügava une ajal. Lisaks kasutavad nad rohkem energiat ainult hingamisele. Ka ärgates on neil hingamisprobleeme ja selle tõttu vajab organism suuremat kogust adrenaliini. Selle tootmine omakorda kulutab energiat,» sõnas Radcliffe.
Ta jätkas, et norskamine võib viidata ka haigusele. Näiteks hingamiskatkestust põhjustav uneapnoe tõstab vererõhku ja tekitab veresoonkonnahaigusi.