Üheksakümnendate makimusa teeb comebacki: Jörpa lindi saad oksjonilt kümneka eest, «vigase» Nancy veel odavamalt

Kõik algas Jörbergist. Millegipärast tundus kolleegile äkki päris suur väljaminek maksta ühe vana Üllar Jörbergi kasseti eest 9 eurot, sellele lisaks veel 2.99 eurot postikulu. Kokku peaaegu 12 eurot, et saada Üllar Jörberg & Beibed 1997 aasta kogumiku «Kutse Peole» õnnelikuks omanikuks. Unustagem korraks plaaditurg Discogs.com ja suubugem Osta.ee internetioksjoni leheküljele.

Kui juba Osta.ee-s surfata ja kassette vaadata, siis miks võiks ka seda halba nalja teha ja seda summat veel omakorda vanasse rahasse ümber arvestada. See Jörbergi diil teeks kokku ju mingi 187 krooni! 90ndatel maksis kassett kusagil 50 krooni. Ise mäletan, et ostin putkast piraatkassette «MTW hits`94» ka 10 krooniga.

Järgmiseks leitud 1997. aasta Jörbergi  kasseti kirves hind toob mu aga 90ndate unistustest taas reaalsusesse tagasi. «Oo, sellist kassetti polegi näinud veel,» kirjutab müüja ja tembeldab oma pakutu harulduseks. Ümbris on tõesti kena ja kassetil kõlavad Jörpa kõrval veel Smilers ja legendaarne poistebänd Jam, aga ostakohe hind on 40 eurot! Alghind on siiski kristlikum: 15 eurot, aga kas tasub riskida ning oma närve ja aega sellele kulutada?

Risk oksjonil seisneks selles, et tuleb teine hunter ja kisub pakkudes hinna nii kõrgeks, et ostakohe hind kaob. Seal saab küll määrata automaatpakkumise ja piirhinna, kui oksjon lõppeb näiteks ajal, mil te hommikul veel magate. Aga uskuge mind, te ei maga enam väga rahuliku südamega teades, et jätsite kogu mängu pooleldi juhuse hoolde. Aga riskin, sest tean. 

Küsin kassetikollektsionäärilt Gert Moserilt, hüüdnimega Trash, kas eestlaste üldine huvi kassettide vastu on tegelikult ka suurenenud. «Huvi on märgatavalt suurenenud küll, aga kassetilt muusika kuulamise tõusev trend ei tähenda numbrites siiski mingit eriliselt arvestatavat hulka, sest valdav osa inimestest eelistab tänapäeval muusikat striimida või osta CD-d ja kassetifännidest väheke suurem hulk kogub muusikat vinüülil,» selgitab ta.

Trash leiab, et kassett on siiski nišitoode ja jääb selleks, hoolimata hõisetest kasseti võimsa tagasituleku üle. «Kui keegi hõiskab, et kassettide müük on tõusnud taas rekordtasemele või tõusnud statistiliselt lausa 1000 protsenti, siis tegelikkuses ei ole need arvud väga suured, isegi levinud DIY reliise sisse arvestades,» on Gert realistlik.

Terasemal vaatlemisel selgubki, et kõik vanad kassetid Osta.ee-s ei olegi nii menukad. Näiteks üks õnnetu Nancy kassett on müügil olnud varsti juba aasta aega. Reeglina hindab kollektsionäär vanu helikandjaid ostes ka nende ümbriste seisukorda, kujunduse kunstiväärtust ja kleepekate arvu. Ka hipster läheb pigem kaanepildi peale liimile. Kuid Nancy 1996 aasta kassett näib olevat niigi tuntud ja nõutud kaup, et ka kriibitult ja ümbriseta maksab see kohe ostes 10 eurot.

Sellel kassetil on peal tõesti Nancy kõige kuumemad hitid. Kuid paljud 90ndate tiinekad kuulasid Nancyt ka sellepärast, milline ta toona välja nägi: ta oli lihtsalt kõige moodsamalt riietuv popstaar saates «7 vaprat». Ma tahaks seda kassetti väga omale, aga kindlasti koos ümbrisega. 

Uurisin taas Trashilt, kaua säilib üldse 90ndate originaalkassett kuulatavana, kui ta on juba kasutatud. «Tihti oleneb see kassetis kasutatud lindi kvaliteedist,» selgitas ta. «Kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses ning aastatel 1999-2002 kasutasid kohalikud kassetiväljastajad kasumit silmas pidades tihti ka ebakvaliteetsemat odavamat linti, mis võib tänasel hetkel kahjuks enam mitte perfektset heli pakkuda,» lisas Trash.

Selgus, et suurem osa linte aga mängib aastakümneid hiljem pea sama hästi, kui kilest välja võttes. «Füüsilised kahjustused on muidugi teine teema,» lisas kassetikollektsionäär.

Jätkan surfamist. Koit Toome duetikassett aastast 1998 nimega «Puudutus» maksab kohe ostes ka krõbedama hinna: 25 eurot. Vastupandamatul ümbrisel särab potiseonguga Koit Toome ja tema kõrval tühjal köögipingil punane roos. Alghind on vaid 15 eurot. Otsustan siiski järgmise kasseti jaoks natuke raha säästa. Kavatsen nimelt 1994 aasta 2QuickStardi kassetti õhtul ise ära osta, sest see on minu meelest tõeline pärl. Ümbrise kujundus on lummav. Teen pakkumise vähemalt ära, näis, kas mul veab. Aga küllap veab, sest armastus võidab alati.

Küsisin kogenud kolleksionäärilt ka, kes tema arvates see tüüpiline kassetifänn on. «Põhilise osa tänapäeva kassetikuulajatest moodustavad minu arust need üle kolmekümneaastased, kes ka noorena muusikat kassetidelt kuulasid ja on nüüd oma vanad lindid keldrist välja otsinud, ostes aeg-ajalt juurde uut muusikat või leides, et nende kunagi alustatud kollektsioon vajab täiendust,» arvas Trash. «Uusi kassetikuulajaid tuleb küll juurde, ostetakse makke ja helikandjaid, kuid pigem kipub see olevat siiski nn. vanade peerude mängumaa,» lisas kollektsionäär.

Soodsam on muidugi osta hulgi. Nagu 90ndatelgi kombeks oli. Meenus, et hiljuti müüdi tossukarbitäis 90ndate kulda  Osta.ee oksjonil 53 euro eest maha. Selles karbis oli 40 tipp-topp seisukorras eesti hittkassetti. Seega eraldi võttes tuli maksta vaid tühine 1.33 eurot kasseti eest, aga 50 euro väljakäimine on siiski pisut suurem samm. Mina siiski selle ühe Nancy pärast sellest oksjonist osa ei võtnud. Natuke kahetsen ka. Ka legendaarse tantsubändi Caater kassette saab osta terve karbiga. Kaheksa kassetti saaks 79 euroga - tõeline fänni unistus. Ja muidugi pakkumisi on veel ja veel, aga ostjaid on vähe.

Meenub veel, et 90ndatel kogusin hoolega USA poistebändi New Kids on the Block kleepekaid ega osanud unistadagi nende kassetist. Täna saaks ma NKOTB 1990. aasta kasseti Osta.ee st vaid 1 euroga, tegelikult postikuluga koos 4 euroga kätte. Selle kõrval tundub napilt Koit Toome kassetile kulutatud 15 eurot ka arvestatav summa.  

Näib, et üks levinud võimalus kassettidele läheneda ongi ümbrisepilte imetledes nostalgiliselt heietada. «Kunagi heitis üks libauudiste leht nalja, et artist pole oma uut albumit veel kuulata saanud, sest see ilmus kassetil ja tal puudub võimalus seda kuulata, siis oli ka selles terake tõtt ning on ka inimesi, kes ostavad uue artisti kasseti vaid muusiku toetamiseks, mitte füüsiliselt kuulamiseks,» jutustas Trash. «Rõõm siiski tõdeda, et suurem oma kassetikasutajatest lükkavad kasseti ka masinasse ega osta seda riiuli kaunistuseks,» tõdes kollektor.

Kui mina kleepekaid kogusin ja neid meie paneelika pruunile sahtelkapile kleepisin, siis käisid vanema õe sõbrannad luuramas, millises trepikojas ansambli Must Q esiräppar Kaarel Kose Lasnamäel elab. Autogrammi küsimas vist. Vaevalt, et kleepekaid. Musta Q 1995. aasta albumi «Puhastus» sai keegi oksjonil 7.99 eest kätte. Legendaarne 90ndate DJ Allan Roosileht väitis aasta eest Elu24le, et selle kasseti näol on tegu tõelise haruldusega.

Muuseas väitis Roosileht tookord, et mõned rariteetsemad 90ndate kassetid jäävad 40–60 euro vahele. Kas see on võimalik, pidin ma Trashilt üle küsima. «Mitmete kassettide hinnad tõusid siis tõesti märkimisväärselt kõrgele vast nii viis või kuus aastat tagasi, kui muusikakogujate teadvusesse jõudis tõsiasi, et mitmed üheksakümnendatel välja antud kassetid ei ole aastakümmend hiljem ikka veel näinud ilmavalgust üheski teises formaadis ning algas selle aja lintide otsimine, kogude täiendamine,» selgitas Trash, kuid lisas, et nüüdseks on olukord vaibunud, sest uusi tahtjaid ei tule nii palju peale ning vanadel kollektsionääridel on need juba olemas.

«Kõrge müügihind on aga meil Eestis alati müüja hind ning väljakujunenud hinnatase puudub, ehk kui keegi müüb kallilt ja keegi ostab, siis võib alul öelda, et selle lindi hind on päris krõbe, kuid teist või kolmandat ostjat selle hinnaga enam ei püüa,» lisas kollektsionäär.

Ekspert tõstatab ka küsimuse lintide täpse turuväärtuse kohta. «Osta.ee keskkonnas võib lint olla oksjonil 20 euroga või kallimalt, aga samal ajal iga kuu toimuval Plaaditurul on see lint 2 euroga müügis,» selgitab ta. «Meil on Eestis ilmunud ka väga väikeses tiraažis haruldasi helikassette, mille rariteetsust arvestades võiks hind väga kõrge olla, kuid nende vastu tunneb samas taas huvi vaid paar kollektsionääri ning teisi ei huvita nende ostmine ükskõik millise hinnaga,» lisab Trash.

«Minu pilgu jaoks 90% meie internetioksjonitel müüdavatest kassetidest ei oma aga pooltki sellest väärtusest, mida nende eest küsitakse,» toonitab kassetikollektsionäär. Ja lisab kokkuvõtteks, et kui sa saad enese arust hea hinnaga mõne lindi müüdud, siis ole õnnelik ja kui ostad oma arust odavalt, siis rõõmusta samuti. 

Järgmine ülesanne on leida omale ehtne Sony pleier või mõni ilus sangamakk. Ma tean, kust neidki võib leida. Vaatan ikka veel ringi Osta.ee-s ja nii see tööpäev õhtusse kulgebki. Ja viimaks, ma reivin niikunii seal 90ndate festivalil lava ees.