Mount Rushmore'i monumendi taga peitub salajane tuba

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mount Rushmore'i memoriaalmonument.
Mount Rushmore'i memoriaalmonument. Foto: HANDOUT / Scanpix

USA's Lõuna-Dakota osariigis kõrgub erakordne monument - Mount Rushmore. Kalju sisse on raiutud nelja USA presidendi näod, ligi 200 meetri kõrguse ja laiusena. Ühe kuju sisemus peidab ka väärtusliku informatsiooniga salajast tuba.

Kunstnik Gutzon Borglum püüdis järeltulijaid säästa segadusest, mis on tekkinud meil, pärast aastatuhandeid varem loodud skulptuuride leidmisel - mida need küll tähendavad, miks on nad loodud? Eeldatavasti säilib kalju sisse raiutud monument tuhandeid aastaid, elades üle suured muutused inimkonna ajaloos. Lootuses tulevaseid põlvi suurest uurimistööst säästa, tahtis mees luua salajase toa, milles peituks kogu vajalik informatsioon skulptuuri loomise ajaloost ja põhjustest. 

Skulptuuri planeerimine ja ehitamine sai alguse 1927 ja kestis kuni 1941. aastani - kokku 14 aastat. Salajase ruumi ehitamisega tegi ta algust 1938. aastal. Töölised alustasid monumendi sisemuse uuristamist. Asukohaks Abraham Lincolni kuju taga. Lisaks monumendi päritoluloole tahtis Borglum lisada ka teisi tähtsaid ajaloolisi dokumente. Näiteks USA põhiseaduse ja õiguste deklaratsiooni ning endiste presidentide ja kuulsate poliitikute büste. 

Kunstniku unistuste kohaselt oleks sellest ruumist võinud saada vaatamisväärsus, kuhu kõik külastajad soovi korral ronida võiksid. Visioon nägi välja, et salajase ruumini viib ligi 250 meetrine õhitud kividest trepp, seejärel läheksid USA rahvuslinnu kullaga kaetud ja ligi 12 meetrise tiivaulatusega merikotka kuju alt läbi.  

USA valitsus ei olnud kunstniku plaaniga aga sugugi päri, sest kogu projekt oli nõnda kulukas, et igasugune lisa ettevõtmine suurendaks niigi lõhki läinud eelarvet veelgi. Guberner William Burlow käskis kunstnikul prioritiseerida kujude valmimist, öeldes, et hiljem on võimalik tegeleda kõiksuguste lisadega. Iga kaevandaja võib uuristada mäe sisse auku, kuid on vaja kunstnikku, et luua skulptuure. 

Burlowi käsk oli ootamatult ennenägelik. Borglum suri 1941. aastal ning ambitsioonikas salatuba jäigi lõpetamata. 

Borglumi perekond jageles valitusega pikki aastaid, soovides, et riik rahastaks kunstniku viimast soovi lõpetada koopasse loodud tuba. 1998. aastal õnnestus pisike läbimurre, kui tuppa paigaldati mõned seletavad marmortahvlid. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles