Egiptuse mustas sarkofaagis olid 20. eluaastates naissõdalane ja kaks 30. – 40. eluaastates meest

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Egiptusest Aleksandriast leitud sarkofaagis oli punakas vedelikus kolme inimese luustik
Egiptusest Aleksandriast leitud sarkofaagis oli punakas vedelikus kolme inimese luustik Foto: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

Egiptuse arheoloogid leidsid juulis Aleksandrias mustast graniidist sarkofaagi, mille avamisel paljastus halvalõhnalise vedeliku sees kolm skeletti.

Esmalt spekuleeriti, et sarkofaagis on näiteks Vana-Makedoonia kuninga Aleksander Suure ja tema kaaskondlaste jäänused, kuid uurimine näitas, et need umbes 2000 aasta vanused luud kuuluvad teistele, teatab theindependent.co.uk.

Aleksandria sarkofaagist leitud luustike uuring
Aleksandria sarkofaagist leitud luustike uuring Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Luudeuuringu kohaselt on üks skelett 20. eluaastate alguses surnud naise ning kahe mehe skelett on 30 – 40-aastase mehe oma.

Egiptuse antiigiameti juhi Mostafa Waziri teatel ei pärine see sarkofaag ega sinna maetud Ptolemaioste dünastia õitsengu perioodist ega Rooma impeeriumi aegadest.

Waziri teatel ei ole sarkofaagil kuninglikule perele viitavat kartušši ega selle sees nime, samas matmisviis näitas, et tegemist on kõrgemal astmel olnud sõdalastega.

«Naise koljul on näha selgeid noolevigastusi, seega on tegemist naissõduriga,» sõnas arheoloog Shaban Abd Monem.

Aleksandria sarkofaagist leitud koljud
Aleksandria sarkofaagist leitud koljud Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Abd Monem lisas, et meeste koljudel suuri vigastusi ei leitud, kuid nende teistel luudel olevad märgid näitavad, et tegemist on samuti lahingutes osalenud inimestega.

Viie meetri sügavuselt pinnasest leitud 30-tonnises ja kolme meetri pikkuses sarkofaagis oli lisaks inimjäänustele ka natuke kulda, kuid mitte teisi hauapanuseid. Näiteks hõbedast või kullast maske, kujusid, amulette või metallile jäädvustatud kirjutisi, mis viitaksid Egiptust 323 eKr – 30 eKr valitsenud hellenistlikule Ptolemaioste dünastiale.

Egiptusest Aleksandriast leitud sarkofaag
Egiptusest Aleksandriast leitud sarkofaag Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Arheoloogide arvates elasid kolm sarkofaagist leitut Ptolemaioste dünastia tekkeperioodil. Ptolemaioste dünastia rajas 323 eKr Aleksander Suure väepealik Ptolemaios Soter.

Arheoloogide kaugemaks eesmärgiks on leitud koljude põhjal teha näokonstruktsioonid, mille abil saab näha, millised need inimesed elusana välja nägid.

Sarkofaagis olnud punakaspruun vedelik tekkis surnukehade lagunemisel ning kuna õhu juurdepääs ja lekkevõimalus praktiliselt puudus, siis see jäigi sinna sajanditeks. Seda vedelikku uuritakse, kuna see sisaldab viiteid, milliseid aineid surnukehade palsameerimisekse kasutati.

Egiptusest Aleksandriast leitud sarkofaagis oli punakas vedelikus kolme inimese luustik
Egiptusest Aleksandriast leitud sarkofaagis oli punakas vedelikus kolme inimese luustik Foto: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

Edaspidi pannakse need skeletid Alexandrias asuvasse rahvusmuuseumi, sarkofaag aga viiakse Kairos asuvasse militaarmuuseumisse.

Pärast Egiptuse ja rahvusvahelises meedias edastatud uudist mustast graniidist sarkofaagi leidmise kohta hakati sostiaalmeedias spekuleerima, kas selle sarkofaagi avamisel vallandus ka mõni needus.

Egiptusest Aleskandriast leitud sarkofaag
Egiptusest Aleskandriast leitud sarkofaag Foto: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

Egiptuse antiigiameti juht Waziri viskas nalja, et needust ei olnud, sest pärast sarkofaagi avamist ei langenud maale pimedust.

«Pistsin oma pea sarkofaagi ja siin ma olen, elus ja terve,» teatas egiptlane.

Sarkofaagi pinnale toomine
Sarkofaagi pinnale toomine Foto: MOHAMED ABD EL GHANY / REUTERS7Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles