Head rahvusvahelist koertepäeva! Saa tuttavaks kuue ajalugu muutnud vapra koeraga

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koer.
Koer. Foto: Erakogu

Rahvusvahelist koertepäeva on 26. augustil tähistatud juba 2004. aastast. Alguse pani sellele loomakaitsja Colleen Paige, et avaldada tänu vapratele neljajalgsetele sõpradele ning aidata täbarasse olukorda sattunud loomadel pääseda. Selle tähtsa päeva puhul teeme pilguheidu ajalugu muutnud lemmikutele!

Koertepäeva eesmärgiks tõmmata tähelepanu erinevate loomade täbarale olukordadele ja julgustada loomadele kodu pakkumist. 26. august on Colleeni jaoks oluline, sest just sel päeval tõid nad koju oma esimese koera «Sheltie», kes liitus nende perega kui naine oli vaid 10-aastane. 

Rahvusvahelise koertepäeva kodulehel seisab, et tänane päev tähistab kõiki koeri, nii tõu- kui segaverd loomi. «Meie missiooniks on aidata juhtida avalikkuse tähelepanu, kui palju koeri on täbaras olukorras, vajavad päästmist, abi või kodu. Et inimesed näeksid kui palju teevad meie jaoks perekoerad ja teenistukoerad, kes päästavad elusid, pakuvad turvatunnet ja lohutust.»

«Miljonid koerad tapetakse igal aastal, lihtsalt seetõttu, et neid ei taheta. Neid ei taheta, sest inimesed ei ole mõistnud, kuidas nende eest õigesti hoolt kanda. Neid ei taheta enam, sest nad kingiti jõuludeks lapsele, kes ei pidanud kinni lubadusest looma eest hoolt kanda, neid ei soovita, sest nad ajavad liiga palju karva, või hauguvad liiga palju. Neid ei taheta, lihtsalt seetõttu, et keegi mõtles ringi. Kõik, mida koer soovib, on sind armastada ja olla armastatud. Koerad on imelised, julged, tundlikud ja mõtlevad olendid, kes väärvivad kaastunnet ja austust,» kirjutab Colleen koertepäeva ametlikul kodulehel. 

Paljude hüljatud loomade jaoks on 26. august saanud justkui uueks sünnipäevaks. Head rahvusvahelist koertepäeva! Siin on mõned julged ja silmapaistvad koerad, kes väärivad austust ja tähelepanu:

LAIKA

Kuigi Juri Gagarin oli esimene inimene, kes kosmosesse reisis, poleks see ajalooline momen 1961. aastal üldse sündida saanud, kui poleks olnud Laikat. Laika, oli vapper terjer, kes leiti Moskva tänavatelt ja sai esimeseks elusolendiks, kes Maa orbiidile lendas. Kuigi legend vaprast Laikast ja tema suurest ohverdusest elab tänaseni, ei saanud koerake ise kuulsuse ja au paistet nautida. Kahjuks ei jäänud ta missioonil ellu. Kuigi tol ajal väitsid nõukogude ametnikud, et Laika oli elus vähemalt paar päeva, suri koer tegelikult juba vähem kui kaks tundi peale missiooni algust, tänu stressile ja kosmoselaeva rikke tõttu ülekuumenemisele. 

BUD

1903. aastal sai Horatio Nelsonist esimene inimene, kes sõitis autoga läbi Ameerika. Sel ajal oli auto üldse väga uus nähtus. Kuigi Horatiol oli ametlik kaassõitja Sewall K. Crocker, oli autos ka pitbull Bud, kellest sai esimene koer, kes sõitis läbi Ameerika. 

HACHIKO

See, et koerad on truud pole vist enam kellelegi uudiseks, kuid mõne looma lojaalsus on erakordselt märkimist väärt. Eriti Hachiko puhul. Jaapani päritolu akita inu koeratõugu Hachikol oli harjumus oma omanikku, proffessor Hidesaburo Uenot, iga tööpäeva lõpus raudteejaamas tervitada. 1925. aastal suri mees ootamatult ajuverejooksu tulemusena ning ei naasenud ühel päeval enam koju. Hachiko ootas teda endiselt, igal päeval. Järgnevad 9-aastat, kuni ise lõpuks pilveriiki omanikuga kohtuma sai minna. 

Hachiko jaoks on püstitatud ka monument ning vändatud pikk ja südamlik film. 

ROLF

Paula Moekel oli omanikuks imelisele terjerile Rolfile, kes õppis «rääkima». Ta koputas käppadega kokkulepitud arvu kordi, mis vastas tema soovitud tähele. Omanik Paula väitis, et Rolf on ka suurepärane matemaatik, poeet, teoloog ja filosoof. See, kui tõsi armastava omaniku väited Rolfi muudest annetest, on kaheldav kuid selle väikse koera tõestatud inteligents on põhjus, miks natsid üritasid treenida super-tarkade rääkivate koerade armeed. 

BALTO

1925. aasta jaanuaris puhkes Alaskas, Nomes difteerilaine. Tänu jäätunud ookeanile oli see Nome ülejäänud maailmast seitse kuud eraldatud. Ühtlasi oli ka üks karmimaid talvesid kogu maailma ajaloos ning lennumasinad ei olnud veel piisavalt usaldusväärsed, oli ainsaks trantspordiviisiks koerterakendid. See oli ainus viis, kuidas antidoksiini haigeteni toimetada. 

Ligi -60 kraadises pakases alustasid eluohtlikku teekonda üle 20 mehe ja ligi 150 koera, kelle hulgas ka hiljem kangelaseks osutunud Balto. Teekond oli üle 1000 kilomeetri pikk. Balto oli visa hingega juhtkoer, kes viiepäevase teekonna viimase osa läbimisel üliolulist rolli mängis ning nii oma karja kui inimesed ohutult sihtpaika viis. 

JOFI

Jofi, oli maailma esimene teraapiakoer, kuigi tema tuntuse varjutab tema omanik Sigmund Freud, kes oli üks tuntuimaid psühhoanalüütikuid. Freud oli teerajajaks ka koerteteraapiale. Chow tõugu Jofi käis koos omanikuga patsiente külastamas. Freud uskus, et looma kohalolul on patsientidele rahustav mõju ning märkis, et patsiendid olid tema juuresolekul palju avatumad ja julgemad. 

SIGMUND FREUD ja Jofi. 1936
SIGMUND FREUD ja Jofi. 1936 Foto: Rights Managed / Mary Evans Picture Library/SIGMU
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles