Teooria, mille kohaselt suudles Lumivalgekest, mitte prints, vaid ......

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader 1937. aasta animafilmist «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi»
Kaader 1937. aasta animafilmist «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi» Foto: Rights Managed / WALT DISNEY PICTURES/Ronald Gran/Scanpix

Tuntud muinasjututegelane Lumivalgeke on muutunud sotsiaalmeedias kuumaks teemaks, kuna tema kohta levib uus teooria.

Walt Disney stuudiol valmis 1937. aastal vendade Grimmide muinasjutu «Lumivalgeke» põhjal värviline animafilm «Lumivalgeke ja sitse pöialpoissi», mis muutis selle muinasjutu väga populaarseks.

Kaader 1937. aasta animafilmist «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi»
Kaader 1937. aasta animafilmist «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi» Foto: Rights Managed / WALT DISNEY PICTURES / Ronald Gr/Scanpix

Animafilmis on näha, et võõrasema tahab Lumivalgekesest vabaneda, kuna Lumivalgeke on kaunim kui tema.

Kuri kuninganna 1937. aasta animafilmis «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi»
Kuri kuninganna 1937. aasta animafilmis «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi» Foto: Rights Managed / WALT DISNEY PICTURES / Ronald Gr/Scanpix

Jahimees pidi Lumivalgekese tapma, kuid tüdruk põgeneb, sattudes seitsme pöialpoisi juurde ja jäädes sinna elama. Kuri võõrasema saab teada, et Lumivalgeke on elus, läheb ta tema juurde, olles maskeerunud nõiaks ja andes talle mürgitatud õuna. Õunast hammustamine suigutab Lumivalgekese unele. Pöialpoisid panevad tüdruku klaaskirstu ning lõpuks äratab printsi suudlus ta taas ellu.

Kaader 1937. aasta animafilmist «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi»
Kaader 1937. aasta animafilmist «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi» Foto: Rights Managed / WALT DISNEY PICTURES/Ronald Gran/Scanpix

Lumivalgekese fänn Matt Morgan käis leheküljel buzzfeed.com välja oma teooria, mille kohaselt ei ärka tüdruk printsi suudlusest, vaid suigub surmaunne, minnes teispoolsusse.

Morgani sõnul ei olnud tegemist õige printsiga, vaid printsiks maskeerunud vikatimehega ehk surmaga.

Munasjutufänni teatel näeb Lumivalgeke printsi esimakordselt kaevuvee peegeldusel ja ta ehmub.

Lumivalgeke 1937. aasta animafilmis
Lumivalgeke 1937. aasta animafilmis Foto: Wikipedia.org

«Kaev ja peegeldus viitavad peatselt lähenevale surmale. Prints on surma saadik,» selgitas fänn.

Morgan jätkas, et prints on taas kohal, kui Lumivalgeke on klaaskirstus, saabudes valgel hobusel. Veel 19. sajandil peeti ootamatult ilmunud valget hobust surmahobuseks, millel  ratsutab vikatimees.

Morgan on veendunud, et vikatimehest prints annab Lumivalgekesele surmasuudluse ja selle abil siirdub ta lõplikult surnuteriiki.

«Surmasuudlust ehk surnu suudlemist kasutati varasematel sajanditel, et olla kindel, kas inimene on surnud. Kui huuled olid külmad ja suust õhku enam ei tulnud, sai surmas kindel olla. Seega võisid vennda Grimmid ja Disney näidata just seda ehk surm andis Lumivalgekesele suudluse ja tüdruk suundus koos vikatimehega surnuteriiki,» selgitas mees.

Morgan lisas, et Lumivalgekese surmale viitab animafilmis ka viimane stseen.

«Lumivalgeke ja prints jätavad pöialpoistega hüvasti, nad ei võta pöialpoisse kaasa. See viitab, et nad lähevad kuhugi, kuhu pöialpoisid ei saa kaasa minna. Nad ratsutavad ja näevad lõpuks valgete pilvede vahel lossi. Tegemist võib olla paradiisiga, kuid miks mitte ka põrguga,» selgitas asjatundja.

Kaader 1937. aasta animafilmist «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi»
Kaader 1937. aasta animafilmist «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi» Foto: Rights Managed / WALT DISNEY PICTURES / Ronald Gr/Scanpix

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles