Itaalia renessansi teeraja Giotto di Bondone freskolt, mis asub Assisis Püha Franciscuse basiilikas, leiti peidetud irvitava saatana nägu.
Giotto freskolt leiti irvitav saatan
Seda ei oldud märgatud rohkem kui 700 aastat, kirjutab The Telegraph.
Selle avastas ajaloolane, keskaja ja pühakute ekspert Chiara Frugoni, kelle sõnul maalis Giotto kuradi pilvena nii, et seda maapinnal seistes ja freskot vaadates näha ei ole.
Giotto kujutas Assisi freskol Püha Franciscuse surma.
«Tegemist on kuradi jõulise portreega – tegelasel on kongus nina, aukus silmad ja kaks tumedat sarve. Millist sõnumit kunstnik selle kuradiga edastas, tuleb veel välja uurida. Keskajal arvati, et kuradid elavad taevas ning takistavad inimhingedel Paradiisi jõudmist,» selgitas asjatundja.
Assisi basiilika restaureerimistööde juht Sergio Fusetti sõnas, et kunstnik võis kuradi näo modellina kaustad kedagi, kellega tal oli konflikt.
Kunstiajaloolane Claudio Strinati lisas, et tihtipeale on kuulsate kunstnike töödes kaks sõnumit – avalik ja varjatud sõnum.
Miljonid palverändurid ja turistid on näinud Umbrias Assisi basiilikas asuvat 13. sajandil valminud freskot, märkamata kuradi nägu.
See leiti alles restaureerimise käigus. Assisis asuv fresko on Giotto Püha Franciscuse elu ja surma kujutavate freskode seerias 20.
Giotto Di Bondone sündis 1276. aastal Firenze lähistel ja temast sai varajase renessansi kõige kuulsam kunstnik.
Tema kuulsate tööde hulka kuuluvad veel rida freskosid Paduas, freskod ja altarimaal Firenze Santa Croce kirikus ja maal Madonnast, mis asub Firenze Uffizi galeriis.