Mööduval aastal võis Lääne-Virumaal näha mitmel pool surisevaid filmikaameraid koos filmitegijate, näitlejate ja hulga nendega kaasa reisivate tegelastega nii meilt kui ka raja tagant. Seetõttu võis hiljem kinos või telerit vaadates tunda mõneski linateoses või seriaalis ära tuttavad kodupaigad.
"Detsembrikuumus"
Tapal filmiti jaanuaris stuudios RUUT toodetava mängufilmi "Detsembrikuumus" (produtsent Artur Talvik, režissöör Asko Kase) tarvis. Et tegemist on ajaloolise filmiga, siis paluti omanikel mõnel tänaval autod teatud ajaks teise kohta parkida. Osa stseenide ülesvõtmine võis häirida ka ümbruskonna elanike rahu: filmiti mässustseene plahvatuste ja tulistamisega.
Et filmi tegevus toimus öösel, oli filmijatel kõigile võttepiirkonnas elavatele inimestele palve katta aknad paksude kardinatega või mitte kasutada tänavapoolsetes tubades valgustust.
Kohalik pitsakokk Olga Meerits teab, et linateos räägib 1924. aasta mässust. "Mõni arvab sellest filmist halvasti, aga minu meelest ongi just niisugust tarvis, et tänapäeva noored teaksid, mis omal ajal tegelikult toimus," sõnas Meerits. Bussijaama baari omaniku Meelis Hiiemaa sõnul oli Tapal võtete ajal rahulik. "Ei arutanud siin keegi konfliktseid teemasid, võib-olla ei teatudki, mida raudteejaamas filmiti," arutles ta.
"Tuulepealne maa"
Alates maikuust oli Sagadi mõis langenud mitme filmitegija tähelepanu alla, olles nii draamasarja "Tuulepealne maa" kui ka tudengite lühifilmi "Thibaut" üks võttekohti.
Sagadi mõisa vahel oli näha ETV ja mitme teatri sõidukeid ning askeldamas valgustajaid, operaatoreid ja näitlejaid. Eesti vabariigi 90. aastapäevale pühendatud seriaali filmiti Sagadi mõisa härrastemajas, pargis, kõrvalhoonete juures ja ümbruskonnas.
"Pangarööv"
Viitna baar muutus suvel paariks päevaks n-ö topeltvõtteplatsiks. Käisid täispika mängufilmi "Pangarööv" võtted ja samal ajal tehti baaris filmi sellest, kuidas üht filmi tegelikult tehakse.
Viitna baari suletud uste taga rullus nende päevade jooksul lahti osa filmi "Pangarööv" süžeest. Ühtaegu jäädvustas dokumentalist Kristjan Svirgsden "Pangaröövi" võtteid jälgides oma videokaameraga seda, mis jääb filmitegemise n-ö köögipoolele, tehes filmi "Inimhingede insenerid", millest nähtub, kui raske on filmi tegemine tegelikult ja mida see endast kujutab.
"Issajev"
Üle kuu filmis Mosfilm Eestis sarja legendaarse Vene luuraja Maksim Issajevi ehk Stirlitzi noorpõlvest. Osa kaadreid filmiti ka Rakveres.
Jaanuarikuus Sevastopolis alustatud 16osalise sarja võtted lõpevad aasta lõpus Moskvas.
Vaatajani jõuab linateos 2009. aasta sügisel. Filmi tehakse Julian Semjonovi romaanide "Briljandid proletariaadi diktatuurile" ja "Parooli pole vaja" motiividel ning tegevus toimub aastatel 1921-1927 Moskvas ja Tallinnas. Eestis võetakse üles ligi 40 paariminutilist stseeni.
Filmis osalevad ka Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Taavi Teplenkov ja teised kohalikud näitlejad. Enamik Eesti-stseenidest filmitakse Tallinnas, viiel päeval tehti seda ka Rakvere linnakodaniku majamuuseumis.
"Fobos"
Tamsalus võeti septembri alguses üles mängufilmi "Fobos" mõni veega seotud stseen. Filmi üks produtsentidest Eesti poolelt on Kristjan Taska, režissöör aga alles oma teist täispikka mängufilmi lavastav Oleg Assadulin. Film valmib kahe filmiettevõtte koostööna. Eesti poolt esindab Taska Film ja Venemaalt Art Pictures. Tegemist on mõnes mõttes õudusfilmiga, sest see käsitleb KGBga seonduvaid seiku.
Ujulat kasutati filmivõtetel just seepärast, et stsenaariumi järgi on mitme stseeni puhul oluline vesi. Võttegrupp ja Venemaalt pärit näitlejad elasid spordikompleksi juures asuvas hostelis, mille suhtes olid neil omad nõudmised. "Enne lepingu sõlmimist käidi korduvalt kohal ja pildistati isegi ruume," rääkis spordikompleksi juhataja Krista Lepik.
Eesti Kinoliidu tegevjuht Erika Laansalu ütles, et Tamsalu ujula valiti võttekohaks seepärast, et viimane osutus Tallinnale kõige lähemal asuvaks basseiniks, mis sobis nii majanduslikus mõttes kui ka suuruse poolest.
"Püha Tõnu kiusamine"
Oktoobris algas Veiko Õunpuu täispika filmi "Püha Tõnu kiusamine" väntamine. Mängufilmi tehti ka Lehtse mõisa varemetes Tõõrakõrve külas novembri lõpus, filmiti stseeni ühe näitlejaga.
Ettevõtte tootmisjuhi Kaido Kivitoa sõnul otsiti varemeid, mis meenutaksid mingil määral Pöide kirikut Saaremaal, kus filmitakse kiriku interjööri ja seal toimuvat.
Sobivad varemed leiti Lehtse mõisast. Stseen kujutab kirikut (Pöides) külastanud meest, kes avastab ühtäkki, et kiriku asemele on kummalisel kombel tekkinud üleöö sajanditevanused varemed (Lehtses). Kivitoa lisas, et kogu film on kantud veidratest sündmustest.
Veiko Õunpuu originaalstsenaariumil põhinev lugu räägib Tõnust, nooremas keskeas jõukamast mehest, kes hakkab tegelema moraaliküsimusega. Kahjuks ei ole sootsium eetilisteks otsinguteks sobilik ja Tõnu kaotab oma närvid ning materiaalse heaolu. Lugu on tragöödia ühe keskastmejuhi südametunnistuse piinadest ja hullumisest.
"Püha Tõnu kiusamise" filmiprojekt võitis sel aastal Cannes'i filmifestivalil Euroopa Talendi auhinna. Filmi eelarve on 16 miljonit krooni. Mängufilmi esilinastus Eesti kinodes on planeeritud 2009. a sügisesse.