USA ja Uus-Meremaa teadlaste tehtud uuring lükkas ümber levinud arusaama, et nõod ei tohiks abielluda ega järglasi saada.
Uuring: nõod võivad saada terveid järglasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. detsember 2008, 08:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese astme nõbude ehk õdede-vendade laste vahelised abielud on paljudes riikides keelatud, sest arvatakse, et nende järglastel on suurem oht geenimutatsioonide tekkeks ja nad võivad vigastena sündida, vahendab STT ajakirja Public Library of Sciences.
Nüüdne uuring näitas, et nõbude soojätkamisel ei ole tavapärasest suuremaid geneetilisi- ega terviseriske.
Uuringu teinud geneetikute, Massachusettsi ülikooli professori Diane Pauli ja Otago ülikooli uurija Hamish Spenceri kinnitusel ei ole nõbude lastel suuremat geenimutatsioonide tekke ohtu kui teistel lastel.
«Esimese astme nõbude lastel on geenimutatsioonide tekkevõimalus ainult kaks protsenti kõrgem ja neli protsenti kõrgem risk loomulikuks abordiks kui teistel lastel. Need riskid on samasugused ka neil lastel, kelle emad on neid ilmale tuues üle 40-aastased. Kuid selles vanuses naiste lastesaamist ei peeta tabuks,» sõnasid uurijad.
Teadlaste arvates on nõbude vahelist abielu ja laste saamist keelavad seadused oma aja ära elanud.
Nõbudevahelised abielud on keelatud näiteks USAs, Hiinas, Taiwanis, Põhja- ja Lõuna-Koreas, Filipiinidel ja Balkanimaades.