«Indiana Jones» on selle aasta kõige rohkemate vigadega film

Kaader muusikalist «Mamma Mia!» Fotol vasakult paremale Julie Walters, Meryl Streep ja Christine Baranski

FOTO: AFP / Scanpix

Sellel aastal vaatajateni jõudnud «Indiana Jones ja kristallpealuu kuningriik» tunnistati kõige rohkemate vigadega filmiks.

Asjatundjate sõnul on Harrison Fordi kehastatud arheoloogi Indiana Jonesi  seiklustest kõnelevas filmis kokku 67 viga, milles oldi vastuollu mindud ajaloo kui ka filmitegevuse kronoloogiaga, kirjutab Reuters.

Paljud mootorrataste asjatundjad nägid kohe ära, et kuigi filmi tegevus toimus 1957. aastal, ei oldud kasutatud sellest ajast pärit Harley Davidsoni, vaid pärast 2000. aastat valmistama hakatud mudelit.

Teise veana toodi esile, et linateoses olnud kaardil oli riiginimi Belize. 1957. aastal kandis see hoopis nime Briti Honduuras ja seda kuni 1973. aastani.

Ühes stseenis on Harrison Fordi vaheldumisi näha nii musta kui ka puhta särgiga ning teises on tal särk vaheldumisi pükstest väljas ja pükste sees.

«Indiana Jonesi» tegijad kutsusid pärast mitmete vigade avastamist filmifänne üles vigadest teada andma.

Teisel kohale vigade arvu poolest paigutus Batmani film «The Dark Kinght», kust leiti 46 viga.

Kuigi see film Heath Ledgeriga peaosas valiti aasta parimaks, leidsid fännid ka sealt vastuolusid.

Mitmes stseenis on Jokkerit näha erineva soengu ja grimmiga ning mitmel puhul hoiab ta relva kord ühes, siis teises käes.

Vigade arvu poolest kolmas oli muusikal «Mamma Mia!». Sellest leiti 45 viga.

Kõige suuremaks veaks peetakse stseeni, kus tegelane tuleb veest välja ja on kohe kuiv.

Neljas oli 45 veaga film «Twilight», viies 41 veaga « High School Musical 3: Senior Year», kuues 31 veaga «Journey to the Centre of the Earth», seitsmes 24 veaga «Step Brothers», kaheksas 23 veaga «Quantum of Solace», üheksas 22 veaga «Get Smart ja kümnes 21 veaga «Iron Man».

Internetilehekülje moviemistakes.com esindaja Jon Sandys sõnul arvatakse tihtipeale, et suure eelarvega filmides tehakse vähem vigu või kui neid tehakse, siis arvutigraafikaga saab asju muuta.

«Isegi arvutiajastul jäävad vead ikkagi sisse ja tähelepanelikud filmivaatajad märkavad neid kindlasti,» lisas Sandys.