Seoses järgmisel nädalal toimuva XIII Disainiööga uurisime peakorraldaja Ilona Gurjanovalt, kuidas sai alguse festival, mis praeguseks on kasvanud Eesti aasta suurimaks disainisündmuseks ning mida ta ise soovitab vaatama minna.
Sisuturundus
Kolmteist aastat Disainiööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Disainiöö toimub sel aastal juba 13. korda. Millised on olnud läbi aastate suurimad muutused ning mis on sel aastal uut?
Kõige suurem muutus on see, et paaripäevasest üritusest on saanud nädalapikkune, vahel ka paarinädalane, disainifestival. Aastatega on liitunud rohkem tegijaid, tiim on suurenenud, vabatahtlikke tuleb aina juurde ja mis kõige tähtsam - disainisõpradele on kohale jõudnud, et see on aasta suurim disainiüritus, milles on võimalik igati kaasa lüüa. Näiteks oma näitustega, satelliidina, Disainitänaval osalejana, välkloengutel esinejana ning osavõtjana seminaridel, töötubades jne. See on koostegemise festival. Selle aasta üks fookus on arhitektuuril ja urbanistikal, inimliku linnaruumi loomise probleemidel. Konverentsil “Inimlikud linnad” saavad sõna visionäärid ja praktikud 13 erinevast riigist.
Kuidas sai festival alguse?
Esimesed festivali loomise mõtted tekkisid 2006. aastal koos Soome sõpradega, kes utsitasid Tallinnas Helsinki Taiteidenyö sarnast festivali korraldama. Seetõttu kandiski festival paar aastat nime “Arts & Lights in Tallinn. Disainiöö”. Seda ka eelkõige sellepärast, et ma ei olnud kindel, kas disainiteemadega õnnestub täita nädalast festivali. Niipea kui selgus, et tooteid ja teemasid jätkub, jäi nimeks Disainiöö. 13 aastat on olnud meie koostööpartneriks valgusprojekte korraldav tiim, seega ka esialgne temaatika jookseb alati Disainiöölt läbi.
Kui meenutada eelnevaid aastaid, millised on olnud need kõige eredamad hetked Disainiööl?
Esimesed festivalid toimusid peamiselt Laboratooriumi tänava vanalinna tornides. Selline ajalooline keskkond moodsa objektiloome taustal mõjus väga maaliliselt, aga tornid ei olnud hõlpsasti ligipääsetavad ja peagi avastasime restaureerimata kujul nii Kultuurikatla kui ka Rotermanni keskuse, mis oli suurepäraseks toimumispaigaks nii näitustele, moeetendustele, töötubadele ja disainisõprade omavahelisele läbikäimisele. Üheks vahvamaks sündmuseks oli esimese festivali ajal tehiskuu projekteerimine Kultuurikatla korstna otsa. Vaimustuse osaliseks said meie väliskülalised, kelle tarbeks veeti Linnahalli kõrvale iglusaun, kus nad said vihelda ja Läänemeres supelda.
Paljutõotav oli meie poolt väljaantava tootedisainiauhinna BRUNO kuulsa züriiliikme, Taani disaineri Timothy Jenseni ütlus: „Mulle tundub, et ainsad, kes Eesti disaini ei usu, on Eesti disainerid ise.”
Mis on need kolm sündmust tänavusel Disainiööl, mida Te soovitate vaatama minna?
Luther-Isokon loengud ja näitus Arhitektuurimuuseumis, Eesti Disainiauhindade näitus Viru Keskuses, Inimlikud linnad/Human Cities teemale pühendatud näitused ja üritused Balti jaamas.
DÖ üheks tähtsamaks sündmuseks on kindlasti tootedisainiauhinna BRUNO väljaandmine. Kuidas Te hindate 2018. aasta taset ja millistest kategooriatest töid on?
2018. aasta BRUNO-le kandideeris 138 tööd. On juba varem nähtud tooteid, mis on valminud kahe aasta jooksul, kuid on ka uusi ja huvitavaid tegijaid. Traditsiooniliste toodete kõrval ilmub aina rohkem n-ö tarku tooteid, kuhu on integreeritud inseneeria ja IT-saavutused. Kõige rohkem kandidaate on elukeskkondliku disaini ja elustiilitoodete kategooriates. Ootan põnevusega, kas sel korral õnnestub välja anda ka auhindade ülene tunnustus -“ELUMUUTVA DISAINI AUHIND”, mis antakse välja kõige suurema mõjuga disaintootele.
Millised BRUNO võitjad on Teile enim meelde jäänud ja miks?
Enim kõnetavad sellised tooted, mis pakuvad uudsust ja aitavad elu mugavamaks ning meeldivamaks teha. Eelmise BRUNO võidutööd olid väga tugevad – näiteks Karl Annuse Glens prillid, Johanna Tammsalu nöörnagi või eelnevatel aastatel Shaka ilmamõõtja või Huum keris. Tahaks rõhutada, et tähtis ei ole võit, vaid osavõtt. Läbi veebi ja nominentide näituse saab avalikkus iga kahe aasta tagant tutvuda hea ja väga hea Eesti disainiga. Nii mõnigi mittevõitnud töö on tänu esimesele tõukele alustanud oma võidukäiku meil ja mujal.
Te olete ka Eesti Disainerite Liidu president. Millisena hindate Eesti disaini arengut tervikuna ja kuhu me oleme jõudnud maailma mastaabis? Mis Te arvate, mis osas peame veel tööd ja vaeva nägema?
Viimastel aastatel on võimekate disaini väikefirmade juurdekasvu märgata. Kiiduväärt on tugev bränditeadlikkus ja sotsiaalmeedia turundusoskused. Tooted on kvaliteetsed ja konkurentsivõimelised. Pudelikael tuleb ette, kui tegemist on suuremate kogustega ning töötajate arvu suurendamisest tingitud suurte maksudega. Eesti Disainerite Liit aitab tegijatel jõuda välisturgudele ning püüab hoolt kanda, et professionaalsetel disaineritel oleks peale kooli lõpetamist rakendust. Tänu kultuurivahetusprojektidele ning välisnäitustele on Eesti disaini märgatud ning see välismeedias palju kajastamist leidnud. Püüame jälgida, kuidas see mõjutab e-poe müüki, kommunikatsiooni ja koostööprojekte.
XIII Disainiöö toimub 10.-16. septembrini. Disainiöö sündmustel saab silma peal hoida Disainiöö kodulehel http://www.tallinndesignfestival.com/.