ELU24 FOTOLUGU: oli see vast sõit ehk kuidas nägemispuudega ameeriklanna Tallinnas festivalil rokkis
/nginx/o/2018/01/19/7499241t1h93f5.jpg)
10. september 2018, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nägemispuudega ameeriklanna Licia Prehn (27) läheb pöördesse festivalide peale, kus mängitakse üheksakümnendate tantsumuusikat. Eriti veel Eesti oma. Hiljuti käis ta Tallinnas retrofestivalil, saatjaks elu24 fotograaf, kes nähtu üheks värvikaks fotolooks tegi.
Leegitsevate juustega Licia ilmus elu24 ellu augustis vahetult enne seda, kui Tallinnas algas kolm päeva kestev festival We Love the 90s. Ta kirjutas, et on New Yorgist pärit, kuid on viimased aastad elanud Soomes.
Siis tegi ameeriklanna üllatava avalduse - ta fännab Eesti üheksakümnendate tantsumuusikat ja tuleb peagi Tallinna festivalile: «Eesti popkultuur on kohutavalt huvitav ja mul on kahju, et selle kohta on inglise keeles vähe infot leida.»
Licia oli 11-aastane, kui hakkas Tartust pärit tütarlapsega kirjavahetust pidama ja esimest korda Eestist kuulis. Üheksa aastat hiljem kolis ta nüüd juba endise armastatu kannul Soome ja sattus kuulama eestlaste raadiojaama Finest FM. Niimoodi 90ndate Eesti tantsumuusika tema südame võitiski.
«Hakkasin eestlaste raadiot aina enam kuulama, googeldasin ajastut ja muusikuid, viimaks tellisin Eesti muusikaga kassette ja CD-plaate,» kirjeldab ta pühendumust ja lisab, et tolleaegse muusika kauamängivaid ei olegi lihtne leida. «Keeruline tellida ja kallid pealegi.»
/nginx/o/2018/09/10/11405088t1h45ac.jpg)
Licia lemmikute hulka kuuluvad Astra, Estin, Caater, 2 Quick Start ja BestB4. «Ja muidugi meeldib mulle Nexus, kuigi see kollektiiv pärineb hilisemast ajast,» lisab ta.
Korra on õnnestunud naisel oma lemmikuid ka laivis näha. «90ndate peol Soomes sain võimaluse kohata ja kuulata Astrat ning Estinit,» räägib ta elevusega.
/nginx/o/2018/09/10/11405185t1h2dc6.jpg)
Animatsioonistuudios ja raadios töötava noore naise jaoks on hämmastav, kui palju leiab Eesti muusikast kuulsate lugude covereid. «90ndate Eesti muusikuid ei huvitanud, mida muu maailm nende muusikast arvata võiks ja nad tegid muusikat riske võttes ning kogu hingest,» kirjeldab Licia.
Ta lisab: «Muusikud unistasid ning viisid oma unistused täide. See ütleb palju eestlaste kohta: neil on ambitsiooni, eesmärke ja unistusi ning nad ei lase kellelgi neid peatada - hoolimata sellest, et tegemist on väikese riigi ja rahvaga.»
