Eesti Laulu tegevprodutsent Tomi Rahula selgitab, miks võõrkeelsele osalejale kõrgem osalusmaks: peame toetama oma rahvuspärandit
7. september 2018, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Laulu värske peaprodutsent Tomi Rahula avaldas muudatused, mis tänavusel võistlusel osalejaid ees ootab. Muuhulgas tekitas küsimusi otsus muukeelsete esitluste suurem osavõtumaks.
Üheks suurimaks muudatuseks sel hooajal on võistlejate arvu suurendamine. Seni valiti poolfinaalidesse 10+10 artisti, kellest 10 pääses finaali. Sel korral tõuseb osalejate artv 12-le. Osalema on oodatud kõik artistid, see tähendab, et ka välismaa muusikud ja laulukirjutajad, nii nagu see oli samadel tingimustel võimalik ka eelmistel aastatel.
Lauluvõitlusele lisandub ka osalustasu, mida kasutatakse finaali võitnud loo lavashow jaoks. Eestikeelse laulu osavõtumaks on 25 eurot ja võõrkeelsel 50 eurot. Rahula sõnul on tasu eesmärk selekteerida välja väärt lood, et inimesed ei tuleks konkursile niisama nalja tegema. Tomi Rahula soovib ka, et rohkem Eestimaad ja eestlaseid oleks lauluvõitlusega seotud ja selle tõttu kolivad poolfinaalid Tallinnast välja.
Kui Eesti Laulu konkurss püüab olla kaasavam, siis millest on tekkinud erinevus osavõtumaksus, mis muukeelse laulu puhul suisa poole kallim on. Elu24 võttis täpsustuste saamiseks Eesti Laulu tegevprodutsent Tomi Rahulaga ühendust, kes tänavust olukorda selgitas.
«Varasemalt olid Eesti Laulul välismaalastest artistid samuti lubatud. Nad lihtsalt pidid täitma teatud kriteeriumid, mis tegid osalemise keerulisemaks,» sõnab Rahula.
«Kuna tegemist on eelkõige laulude võistlusega, siis nüüd, mil võistlusesse pääseb rohkem laule, pakume lauljate valiku suurendamisega Eesti autoritele lisaväljundi. Võimalik, et välisartistide lubamist tuleb tulevikus rohkem reguleerida, aga küll esimene aasta Eesti Laulu peaprodutsendina annab mulle selgema vastuse selle vajadusest.»
«Võõrkeelsete laulude osavõtumaks on kallim, sest sellega loodame konkrusil näha veel rohkem eestikeelset muusikat kui varem. Tunnen, et peame toetama oma rahvuspärandit ja identiteeti ning keel on rahvuse vundament,» avaldab peaprodutsent osavõtumaksu erinevuse tagamaad.
«Selle tõttu on ka tähtis, et jätkame autorite osas nii nagu Eesti Laulul eelmistel aastatel on olnud. Nagu ka varasemalt peavad vähemalt pooled laulude autorid olema ikkagi Eesti Vabariigi kodanikud.»
Tomi Rahula soovib võistlusel näha «tänapäevast ja läbilöögivõimelist muusikat, mida mäletataks ka kümnete aastate pärast ning mis rikastaks meie muusikamaailma».
«Loodan, et seal juures otsustab suur osa autoritest eestikeelsete laulude kasuks. Samuti on tähtis, et võistuslaule esitaks tugevad artistid, need kes Eesti Laulu võidulooga oma hea hääle ja lavanärviga selle ka suurel laval edukalt kuulajateni viiks. Tean, et ka Eestis on rohkelt tuntud ja avalikkusele tundmatuid artiste, kes sellega suurepäraselt hakkama saaks.»
Kõikidele huvilistele on vaatamiseks ka reglement, mis tekkinud küsimustele kindla vastuse annavad. Tutvu lähemalt SIIN.