Avalikud ruumid peavad silmas pidama inimeste vajadusi
Linn on elav süsteem, linna tervis ja kultuursus oleneb lisaks linnaplaneerijatele ka meist endist. “Inimesed on sotsiaalsed olendid, kellele meeldib üksteisega suhelda ja üksteist aidata. Nemad ise teavad kõige paremini, millised on nende naabruskonna vajadused, seega muutuvad alt-üles initsiatiivid üha olulisemaks kaasaegse linna avalike ruumide kujundamisel,” ütleb Chantal Vanoeteren. Linnaplaneerijana on ta huvitatud, kuidas sotsiaalne koosloomine ja avalike ruumide jätkusuutlik disain keskkondi paremaks muudab.
Avalikel ruumidel on oluline roll sotsiaalse sidususe suurendamisel. “Avalikud ruumid on ühiskasutatavad kohad ja peavad olema disainitud elanike vajadusi silmas pidades. Ka omavalitsused ja erafirmad pööravad neile järjest rohkem tähelepanu, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Linnavõimudele sellised algatused meeldivad ning seetõttu korraldataksegi palju konkursse selleteemaliste projektide ellukutsumiseks,” lisab ta.
Inimsõbralik linn vajab koostööd
Vanoetereni sõnul on inimsõbralik linn koht, kus inimesed üksteisega kokku puutuvad. Seega on ka keskkondade loomisel oluline roll koostööl. “Inimsõbralik linn on koht, kus inimestele meeldib elada ja kus nad on aktiivselt kaasatud oma naabruskonna disainimisse ja koosloomisesse. See on juurdepääsetav, vastutustundlik ja jätkusuutlik keskkond nii seenioritele, täiskasvanutele, teismelistele kui ka lastele. Inimsõbraliku linna planeerimises arvestatakse looduse integreerimise, ühiskasutatavate avalike ruumide, taskukohaste mugavate elamisvõimaluste ja kogukonna poolt juhitud projektidega.” Ta hindab, et järjest enam linnu liigub selles suunas, kuid väga palju on veel vaja ära teha, et jõuda tõeliselt inimsõbraliku linnani.
