Video: Maast kihutab pärast halloween'i mööda «kolju»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. oktoober 2018, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/01/11458055t1hd0fd.jpg)
Astronoomide teatel kihutab pärast halloween’i ehk pühakutepäeva eelõhtut, meie planeedist mööda A-kujuline asteroid, mille hüüdnimed on Suur Kõrvits ja Kolju.
USA kosmoseagentuuri NASA astronoomid andsid sellele lendobjektile nime aedvilja järgi pärast seda, kui see liikus 31. oktoobril 2015 Maast mööda, olles nagu halloween’i-külaline, teatab msn.com.
2015. aastal liikus see ametlikku tähistust 2015 TB1456 kandev asteroid meie planeedist mööda 480 000 kilomeetri kauguselt ehk see oli 1,3-kordne Kuu kaugus Maast.
/nginx/o/2018/10/01/11458056t1h45f3.jpg)
«Kolju» on meie planeedi lähistel tagasi selle aasta 11. novembril, liikudes praegustel andmetel Maast mööda 38 miljoni kilomeetri kauguselt. See on umbes veerand Maa ja Päikese vahelisest kaugusest.
/nginx/o/2018/10/01/11458055t1hd0fd.jpg)
Astronoomide sõnul on see asteroid «surmakomeet» just oma ebatavalise kuju poolest, mis meenutab koljut.
Nimetatud objekt leiti 2015. aastal Hawaiil Mauna Kea observatooriumi NASA infrapunateleskoobi abil. Seda kontrollis Puerto Rico Arecibo observatoorium, mis tõi esile selle koljukuju.
2015. aasta andmetel oli see asteroidi diameeter umbes 600 meetrit.
«Puerto Rico observatooriumi andmetel võib tegemist olla kas astreoidi või surnud komeediga. Meie planeedist möödumise ajaks tõmbas ta halloween’i surmakostüümi selga,» naljatas siis NASA esindaja Kelly Fast.
Ülikoolidevahelise kosmoseuuringute keskuse astronoom James Richardson sõnas, et sel objektil on näha tumedamaid alasid, mis viitavad ta pinna ebatasasustele.
«Objekti keskosas on näha mitut suurt tumedat ala, mis on «kolju» ninaosa ning kaks silmaauku. Tõenäoliselt on tegemist mingite teiste objektidega kokkupõrkel tekkinud kraatritega,» lisas Richardson.
USA Arizona planeediteaduse instituudi teadlane Vishnu Reddy: «Uuringud näitasid, et see objekt peegeldab kuus protsenti päikesevalgust. Umbes samapalju peegeldab valgust uus asfalt. Siiski on selle komeedi peegeldamisvõime suurem kui komeetidel keskmiselt, mis on 3–5 protsenti. Selle järgi saab oletada, et tegemist on «elusa» komeediga, kuid tõenäoliselt on see surnud komeet. Kuid see võib olla ka asteroid».
Komeet ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Astronoomide sõnul on vahel raske teha komeedi ja asteroidi vahel vahet.