Video: turistid nägid Suurel Hiina müüril välja nagu kilud karbis
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. oktoober 2018, 23:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/03/11464317t1hb353.jpg)
Hiinas tähistatakse 1. - 7. oktoobrini sügispüha ja Hiina Rahvavabariigi 69. aastapäeva. Tegemist on riikliku pühaga, mil enamik inimesi on töölt vabad, suundudes kas vanematekoju või siis populaarsetesse turismipaikadesse, kaasa arvatud vaatama Suurt Hiina müüri.
Aastas külastab seda 6000 kilomeetri pikkust iidset kaitsemüüri üle ühe miljoni inimese, kellest pooled on hiinlased, teatab mirror.co.uk.
/nginx/o/2018/10/03/11464318t1h8366.jpg)
Sel nädalal hakkas rahvusvahelises meedias levima video, millel on näha hiinlastest turiste Suurel Hiina müüril. Neid on nii palju, et videot näinute sõnul olid nad nagu kilud karbis.
Suure Hiina müüri kõige külastatavamal Badalingi lõigul oli 2. septembril umbes 37 000 turisti. Nad olid seal väga tihedalt ja liikumine võttis selle tõttu kaua aega.
/nginx/o/2018/10/03/11464317t1hb353.jpg)
Hiina ja lääne sotsiaalmeedias levivad hoiatused, et praegu ei ole mõtet Suurt Hiina müüri külastada, kuna seal on rahvamass ja tunglemine.
Hiina ühte tuntumat vaatamisväärsust külastada tahtnud lääne ajakirjanikud märkisid sarkastiliselt, et Suurel Hiina müüril ei ole praegu võimalik hingata, rääkimata liikumisest.
Levival videol on näha, kuidas mitmel pool on ummikud ja inimesed ei pääse edasi.
Hiina iidsed vaatamisväärsused toovad aastas kohale sadu tuhandeid turiste, kes annavad Hiinale aastas miljardites tulu.
/nginx/o/2018/10/03/11464320t1h0ea6.jpg)
Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajani alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest.
Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220–200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi üksikud müürilõigud omavahel ühendada.
2009. aasta arheoloogilised avastused näitasid, et müüri kogupikkus oli 8851,8 kilomeetrit, millest peamüür ooli 2400 kilomeetrit. Müür ulatub rannikult idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis Kesk-Hiinas.
Müür on üheksa meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega. Vahitorne võis kunagi olla 60 000, praegu on 20 000.