SA tarkvara- ja tehnoloogiahiiu Microsofti kaasasutaja Paul Allen suri 65-aastasena vähki, vahendas esmaspäeval kohalik meedia tema perekonna teadaannet.
Microsofti kaasasutaja Paul Allen kaotas võitluse vähile
16. oktoober 2018, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaande Forbes hinnangul kuulus Allen maailma kõige rikkamate inimeste hulka, kelle varanduseks umbes 20,3 miljardit USA dollarit.
Paul Allen andis selle kuu alguses teada, et vähk, mille vastu ta 2009. aastal ravi sai, on tagasi. Ta suri 65-aastaselt mitte-Hodgkini lümfoomi tagajärjel tekkinud komplikatsioonidesse.
Allen lõi Microsofti koos Bill Gatesiga 1975. aastal. Firma suur edu saabus 1980, kui IBM otsustas lauaarvuteid kasutama hakata. IBM palus, et Microsoft teeks neile operatsioonsüsteemi. See otsus asetas Microsoft tehnoloogiatroonile ning kaks Seattle'ist pärit meest said miljardärideks. Mõlemad, nii Gates kui Allen, hakkasid hiljem filantroopiaga tegelema. Järgnevate kümnendite jooksul andis Paul Allen enam kui miljardid dollarit erinevatele huvialadele, nende hulgas ookeani heaolu, kodutuse probleemi lahendamisele ja teaduse arendamiseks.
Microsoft lugu algas siis, kui Allen veenis oma koolisõpra Bill Gatesi Harvardi pooleli jätma. Allen ise lahkus Microsoftis pärast tüli Gatesiga 1983, veel enne seda kui firmast sai korporatiivne jõurusikas. Aga tema osakud firmas lubasid tal saada miljardäriks ning kulutada raha jahtidele, kunstile, rokkmuusikale, spordimeeskondadele, aju-uuringutele ning kinnisvarale. Kuigi Allenil oli muusikatööstuses mitmeid kõrge kaliibriga sõpru (nt Bono), siis püüdis ta tähesärast eemale hoida ja elas küllaltki eraklikult Washingtoni järvel asuva Merceri saare majas.
/nginx/o/2018/10/16/11501154t1h63aa.jpg)
Huvitav on asjaolu, et Gatesile ja Allenile nende varanduse toonud projekt IMB-ga, ei saanud alguse neist. Nemad ei loonud operatsioonsüsteemi, mida IBM kasutama hakkas. Et vastata IBM-i vajadustele ostsid nad 50 000 dollari eest QDOSi teiselt programmeerijalt Tim Patersonilt. Microsoft tegi siis programmi natuke ümber, pani selle nimeks DOS (Disk Operating System) ning sellest sai IBMi ja selle kloonide tuum. See võimaldas Microsoftil tõusta arvutite maailma tippu.
Esimesed versioonid kahest klassikalisest Microsoft tootest, MS Word ja Windows OS, avaldati 1983. aastal. 1991. aastaks kasutasid Microsofti operatsioonsüsteemi 93% maailma arvutitest.
Allenil diagnoositi vähk samal aastal kui tulid välja MS Word ja esimene Windows - 1983. Oma surematusega silmitsi seistes muutus Alleni visioon Microsofti tulevikust ning tal tekkis kooliaegse sõbra Gatesiga tüli. Allen lahkus Microsoftist ja asutas Vulcani nimelise ettevõtte, mida ta kasutas teistesse äridesse investeerimiseks ja filantroopiaks.
Allen asutas ka omanimelise aju-uuringute instituudi ning lennufirma Stratolaunch, mis disainis tohutu suure lennuki, mille abil sateliite orbiidile saadetakse. Allen oli ka üks mitmest Ameerika rikkamast inimesest, kes lubas teaduse arendamiseks ära anda enamus oma varandusest.
Suure spordihuvilisena ostis ta 1988. aastal NBA korvallimeeskonna Portland Trail Blazers. Ta oli siis 35-aastane. Sellele lisaks oli ta Seattle Soundersi jalgpallimeeskonna kaasomanik ning omas ka Ameerika jalgpalliklubi Seattle Seahawks.
Pärast Paul Alleni surma sõnas tema õde: «Mu vend oli erakordne isik mitmel moel. Paljudele oli Paul geniaalne tehnoloogiaspetsialist ja heategija, kuid meile ta oli armastatud vend, onu ja suurepärane sõber.»
Paul Gardner Allen, kes sündis 21. jaanuaril Seattle'is Washingtoni osariigis, suri 15. oktoobril 2018 oma eluaegses kodulinnas.