Kuidas Pariisi tänavakassist sai kosmosevõidujooksu ohver

Vene koer Laika oli esimene loom, kelle Nõukogude Liit saatis 1957. aastal Maa orbiidile ning neli aastat hiljem tegi kosmoselennu esimene inimene, kelleks oli Juri Gagarin, teatavad space.com ja iltasanomat.fi.

Kui ameeriklased saatsid kosmosse mitu ahvi, siis prantslased panustasid kassidele, eelkõige tänavakassidele, keda oli linnades, kaasa arvatud pealinnas Pariisis sadu.

Neid kasse püüti ja treeniti kosmoselennu jaoks. Kasside seast valiti välja isane kass Felix, kes taheti saata lennule 18. oktoobril 1963, kuid see kass põgenes vahetult enne lendu.

Tema asemel sai lennukoha siis emane Felicette, kes oli Pariisi tänavakass.

Felicette startis Alžeeriast Sahara kõrbest Veronique AGI raketiga, lennates Maast 157 kilomeetri kõrgusele. Felicette oli lennul 15 minutit ja saabus tagasi Maale elusana.

Prantslased saatsid 1963. aasta oktoobris kosmosesse veel teise kassi, kuid see loom ei jäänud ellu, kuna Maale tagasilennul kukkus maandumiskapsel alla.

Prantsuse kosmoseloomade programmis oli kokku 14 kassi, kellest Felicette sai kuulsaks kui maailma esimene kosmosekass.

Kassid, kaasa arvatud Felicette, läbisid peaaegu sama karmi koolituse kui hiljem astronaudid. Lisaks pandi kasside ajju elektroode, et teadlased saaksid uurida nende ajutööd ja reageeringuid treeningule.

Prantsuse kosmoseteadlastele jäi Felicette silma selle poolest, et ta oli oma loomult rahulik ja seega sobiv kosmoselennuks. See kass valiti välja veel selle tõttu, et ta oli normaalkaalus, mitte ülekaaluline, nagu osa kasse.

Pärast Maale tagasi saabumist uurisid teadlased Felicette ajju asetatud elektroodide poolt kogutud informatsiooni, et kas ja kuidas mõjutasid 15 minuti pikkune kosmoselend ja viieminutiline kaaluta olek kassi aju ja teisi organeid.

Felicette saatus oli karm, kuna esimese kosmosekassina oli ta uurimismaterjal ja temast sai kosmosevõidujooksu ohver. Kolm kuud pärast edukat lendu pandi ta magama, kuna teda taheti põhjalikult lahata.

Esimene kosmosekoer Laika sai 2008 oma kodulinna Moskvasse mälestusmärgi. USA šimpans Ham aga on maetud Space Hall of Fame’i.

Samas ei ole kass Felicette veel oma mälestusmärki saanud, kuid Pariisis on hakatud koguma raha, et seda talle rajada. Kinnitamata andmetel lubas kassist teha kuju tuntud skulptor Gil Parker. Veel ei ole selge, kuhu esimese kosmosekassi mälestuspaik rajatakse.

Prantsuse meedia teatel vajus Felicette unustusehõlma selle tõttu, et teda hakati ajama segamini kass Felixiga, kes mitte kunagi kosmosesse ei jõudnud, kuid kes pidi tegelikult olema esimene kosmosekass.

«On ebaõiglane, et kõik teavad koer Laikat ja šimpans Hami, kuid mitte kosmosekass Felicette’i. See kass tegi samuti ajalugu,» lausus kassimonumendi üks eestvedajaid Matthew Guy.

Ameeriklasest kosmoseajaloolase Robert Pearlmani sõnul katsetasid prantslased 1960. aastatel loomade kosmosesse saatmisega, kuid neil ei olnud plaanis treenida ja saata inimesi kosmosesse nagu tegid seda Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid.

«Laika kosmoselend viis Juri Gagarini lennuni ning kosmonaut Aleksei Leonovist sai 1965. aastal esimene kosmosekõnni teinud inimene. Ahvide Able ja Miss Baker lennud viisid ameeriklastest astronautide lendudeni. USA esimene astronaut oli 1961. aastal Alan Shepard. Prantslased ei läinud kosmose uurimisel venelaste ja ameeriklaste teed. Neil oli küll oma kosmoseloomade programm, kuid mitte astronautide saatmist kosmosse oma rakettidel,» sõnas Pearlman.

Ta lisas, et Prantsusmaa kuulub Euroopa kosmoseagentuuri ja teeb koostööd USA kosmoseagentuuri NASAga, kuid prantslastel ei ole oma raketiprogrammi, mille tõttu prantsuse astronaudid lendavad kosmosesse kas vene või ameerika rakettidel.