Viikingite edu ei taganud ainult hea meresõidu- ja sõdimisoskus, vaid ka.....

Viikingilaev

FOTO: Corey Ford / PantherMedia / Scanpix

Viikingite laevad olid oma ajastu tipptehnoloogia, mille abil nad seilasid Skandinaaviast kaugele, Põhja-Ameerikasse, Põhja-Aafrikasse ja Siberisse, rajades uutes kohtades asulaid.

Uppsala ülikooli uuringu kohaselt ei olnud viikingite edu taga ainult hea meresõidu-, sõdimis- ja kauplemisoskus, vaid ka suurepärased laevad, mille üks osa oli kvaliteetne tõrv, teatab yle.fi.

Uuringu  kohaselt suutsid viikingid oma laevade jaoks toota tõrva tänapäeva mõistes tööstuslikus koguses.

Arvutijoonistus viikingilaevast

FOTO: Elena Duvernay / PantherMedia /Scanpix

Suure viikingilaeva tihendamiseks oli vaja umbes 500 – 600 liitrit tõrva. Tõrva oli vaja ka vedelsegu «smörringi» jaoks, mille abil villast purjed veekindlaks muudeti.

Ühekordsest laeva ja purjede tõrvamisest ei piisanud, vaid seda tuli teha ka retkede vaheaegadel. Ajaloolaste andmetel oli viikingilaevastikes kümneid või isegi sadu laevu, mis pidevat hooldamist vajasid. 

Rootsi arheoloogi Andreas Henniuse sõnul on alles viimastel aastatel ilmnenud, et viikingid suutsid toota väga suures koguses tõrva. Selliseid avastusi on viimase 15 aasta jooksul tehtud teede ehitustöödele eelnenud väljakaevamistel.

Henniuse arvates on tõrvatootmispaiku leitud ka varem, kuid neid on peetud kas jahilõksudeks või söetootmispaigaks.

«Pikka aega arvati, et tõrva tootmine oli Skandinaavias tipus 16. sajandil, kuid tegelikult juba 8. – 10. sajandil, mil viikingid palju tõrva vajasid. Kui 5. – 6. sajandil oli viikingikülade ümbruses väikeseid tõrvaauke, kust tõrva saadi, siis hiljem vajati suuremaid tõrvaauke. Väikesest august sai harva üle 15 liitri tõrva, kuid suurest võis saad 200 – 300 liitrit tõrva,» selgitas Hennius.

Tõrvakohad asusid männimetsade lähedal, sest seal sai toorainet suures koguses. Lähimad asulad olid tõrvaaukudest umbes kaheksa kilomeetri kaugusel.  

Tõrv. Pilt on illustreeriv

FOTO: AFP/AP/Reuters/Scanpix

Puudejäänuste mikroanalüüs näitas, et tõrvapuud valiti aastaid varem välja. Kõige rohkem tõrva saab männi pehkimahakanud juurtest ja kändudest. Esmalt tuleb puit kuivatada ning raiuda parajateks tükkideks ehk käredeks, et tõrv puust kergemini välja jookseks. Käresid kuumutatakse hapnikuvaeguses. Temperatuur, mille juures tõrv jooksma hakkab, on umbes 400 kraadi.

Männimets

FOTO: Markus Hoetzel / PantherMedia /Scanpix

Lisaks Rootsile on teede- ja hooneehituse käigus leitud uusi andmeid viikingite kohta ka Islandilt. Üks neist on piksejumal Thori vasar, mis on valmistatud kivist. Arheoloogide sõnul ei olenud nad leidnud varem kiviamuletti, mis oleks valmistatud kohalikust kivist.

Lisaks leiti Stöðvarfjörðurist pikkmaja jäänused, mis süsinikuuringu kohaselt võidi ehitada millalgi 9. sajandi algupoolel. Varem arvati, et esimesed viikingitest uusasukad jõudsid Islandile 874. aastal.

Islandil olev Stöðvarfjörður on eriline selle poolest, et sealt on üsna lühike maa nii Norrasse kui Briti saartele ning seal on suurepärane looduslik sadam.

Sel aastal leiti Norra kaguosast põllult pinnaseuuringute abil 20-meetrine viikingilaev, mis oli vaid poolemeetrise mullakihi all. See loodetakse välja kaevata järgmise aasta suvel.