Video: Antarktika ainus mõrvajuhtum on seni lahendamata (1)

Marksi surm on Antarktika ainus mõrvajuhtum ja see on lahendamata, teatab allthatsinteresting.com.

Austraaliast Greenlongist pärit mees õppis Melbourne’i ülikoolis, saades doktorikraadi New South Walesi ülikoolist. 1990. aastate lõpus sai ta võimaluse teha teadustööd Antarktikas ning 1997 – 1998  talvitus ta seal esmakordselt. 

Ta töötas Antarctic Submillimeter Telescope and Remote Observatory uurimisprogrammis, tehes koostööd USA Chicago ülikooli ja Amundsen-Scotti polaarjaama uurijatega.

Marks oli kihlatud kolleegi Sonja Wolteriga, kes samuti töötas selles polaarjaamas.

32-aastane Marks oli 2000. aastal uuel missioonil, kui ta 11. mail haigestus ootamatult.  Haigushoog tabas teda, kui ta oli minemas observatooriumist Amundsen-Scotti polaarjaama. Tal tekkisid krambid, tugev valu, palavik ja uimasus ning 36 tunni jooksul ta tervis halvenes. Lõpuks pöördus ta arst Robert Thompsoni poole, kes ei osanud teda aidata. Arst otsis satelliidi teel abi USAs asuvate kolleegide käest, kuid see jäi hiljaks.

Marks suri 12. mail 2000 ja talle jäi diagnoos siis panemata.  Arst Thompsoni asukoht on alates 2006. aastast teadmata.

USA polaarjaama esindajad teatasid pärast Rodney David Marksi surma, et tõenäoliselt suri ta mingi terviserikke tagajärjel, kuid ta surma põhjus ei ole teada.

Marksi surnukeha oli kuus kuud polaarjaamas ja viidi siis lennukiga Uus-Meremaale Christchurchi, kus asub Amundsen-Scotti jaama varustusbaas. Surnukehale tehti lahkamine, mis näitas, et ta organismis oli suures koguses metanooli. 

Meedia kirjutas siis, et Marksi juhtum on esimene Antarktika mõrvamüsteerium.

Pärast uuringuid anti mehe surnukeha üle ta perekonnale. Ta maeti Austraalias Victoria osariigis Mount Duneedi Bellbrae kalmistule.

Marksi surma uurimise viisid läbi Uus-Meremaa, Austraalia ja USA, kuna see juhtum oli seotud nende riikidega.

Uurijate teatel oli Marksil Touretti sündroom, mis ilmneb motoorsete tikkidena. Tervise hoidmise nimel ei tarbinud ta alkoholi. Seega oli mõistatuseks, kuidas ta organismi sattus suures koguses metanooli, mis tekitas metanoolimürgistuse.

Uus-Meremaa kriminaalpolitseniku Grant Wormaldi arvates joodeti mehele tema teadmata metanooli. Ta välistas enesetaputeooria, sest mees läks arsti juurde abi otsima.

Lisaks oli austraallane kihlunud, tal oli tähtis teadustöö lõpusirgel ja tal ei olnud rahalisi probleeme.

Wormald lisas, et Marksi surmajuhtumi uurimises ilmnes mitu inimest, kes ei soovinud politseiga koostööd teha ja varjasid informatsiooni. 

«Marksi surma ajal oli USA polaarjaamas 49 inimest, osa neist ei soovinud juhtumi avalikuks tulemist, kartes oma karjääri pärast. Nad ei soovinud ka meile tunnistusi anda,» lisas politseinik.

Juhtumi uurimine jätkus 2008. aastani, kuid ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et Marks suri talle visatud nalja, enesetapu või juhuse tõttu. Samas ei välistatud, et tegemist võis olla mõrvaga, sest metanoolimürgistust kinnitas ainult üks uurimisallikas, kuid oleks tulnud teha veel uuringuid.  

Marksi isa Paul Marks tänas siis Uus-Meremaa politseid, kes ta poja surma uuris. Ta loodab seni, et poja surma müsteerium lahendatakse.

Austraalia väljaanne The Herald on Sunday sai kohtudokumendid, mille kohaselt tarbiti Amundsen-Scotti polaarjaamas palju alkoholi, ka sellist alkoholi, mis oli mõeldud uurimistöödeks, ja narkootikume.

Antarktika polaarjaamades on aset leidnud veel mitu ebatavalist juhtumit. 1996. aastal saabusid Rossi saare tipus asuvasse USA McMurdo jaama FBI agendid, et uurida kokkade vahelist kaklust. Üks kokk ründas teist lihahaamriga, neid lahutama läinud kolmas kokk sai samuti vigastada. Vigastatutele anti abi ja ründaja arreteeriti. FBI teatel on tegemist esimese juhtumiga, milles neil tuli kokkade kaklust uurida ja esimese poolaarjaamas aset leidnud kokkade tüliga. 

Samal aastal leidis Austraalia Casey polaarjaamas aset mäss, milles osales 15 inimest, kuna eluks vajalike vahenditega laev ei saabunud õigeaegselt.

1983. aastal süütas tšiillasest arst ta töökohaks olnud polaarjaama, kuna sealsed olud olid rasked ning ta ei pidanud pimedas ja külmas vastu.

1959. aastal ründas Nõukogude Liidu Vostoki polaarjaamas töötanud teadlane kirvega oma kolleegi, kellele ta kaotas males. Pärast seda keelati Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa polaarjaamades male mängimine.

Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas, moodustades meie planeedi maismaast 8,9 protsenti.