Võimsaid hallutsinatsioone tekitav LSD sai 80-aastaseks

Hofmann tegi Baselis Sandoz ravimifirma laboratooriumis katseid, leidmaks migreeniravimit. Ta kasutas selleks rotte, kellel manustas LSD-25, mis tegi rotid üliaktiivseks, kuid teisi mõjusid märgata ei olnud, teatab yle.fi.

Hofmann heitis LSD kõrvale, kuid viis aastat hiljem, kui ta tegeles vereringehäire ravimiga, avastas ta LSD psühhedeelilised omadused ja arvas, et kui see aine mõjus rottidele, võib see mõjuda ravivalt ka inimestele.

19. aprillil 1943. aastal katsetas Hofmann ainet enda peal, võttes seda väikese koguse. See päev läks ajalukku kui Bicycle Day (Jalgrattapäev), kuna Albert Hofmann sõitis aine mõju all olles jalgrattal koju, kogedes samas väga võimsaid hallutsinatsioone.  

Keemik sai aru, et LSDst ei saa vereringehäire ravimit, küll aga võib sellest saada sõltuvus- ja psüühikahaiguste ravim, mis võib aidata alkohoolikuid ja depressiooni all kannatajaid. Ta otsis, milline on õige kogus, katsetades LSDd pidevalt enda peal.

Ravimifirma Sandoz leidis, et tegemist on võib olla «imeravimiga», andes sellele turunimeks Delysid ja patenteeris selle 1947. aastal.  1950. – 1960. aastatel tehti LSDga mitmeid katseid, milles osales umbes 10 000 inimest.

Hofmann esines mitmel pool maailmas LSD teemaliste loengutega, kus ta rõhutas, et seda «vaimu avardavat» ravimit tuleb võtta suure ettevaatlikkusega.

LSD avastaja pani 1960. aastatel tähele, et hipide kultuuris tarbiti seda ainet lihtsalt endaga katsetamiseks ja kogemuse avardamiseks. Nii arstid kui poliitikud said aru, et tegemist on ohtliku ainega, mille massitarbimine tuleks keelata.  USAs keelati LSD 1966. aastal, hiljem ka teistes riikides.

Lisaks tarbimisekeelule keelati selle ainega katsetused ligi 40. aastaks. Nüüd tehakse siiski uusi uuringuid, mis on aidanud selle aine mainet parandada ja selle kohta käivaid eelarvamusi, linnalegende, õuduslugusid ja valesid ümber lükata.

LSD ei ole psühhedeelsete ainete uurijate seas siiski enam nii populaarne kui varem. Esikohal on psilotsübiin, mis on samuti seotud šveitsi keemiku Albert Hofmanniga. Šveitslasest keemik uuris ka seda psühhedeelilist ainet.

LSD ja psilotsübiini mõjuained on sarnased, kuid psilotsübiini mõjuaeg on lühem.

Psühhiaatrite sõnul ei ole LSD mürgine, sest selle tarbimise tagajärjel tavaliselt ei surda. See aine ei aja hulluks ning juhtumid, milles selle aine tarbijal on «katus sõitma» hakanud, on marginaalsed.

Enamikus maailma riikides on LSD siiski keelatud ainete nimekirjas. Seda ei tohi valmistada, müüa, osta ega tarbida. Siiski leidub LSDd mustal turul ja see aine on populaarne hallutsinogeen.

Keemik Albert Hofmanni ei ole LSD 80. sünnipäeva tähistamas, kuna ta suri kümme aastat tagasi 102-aastasena.