Briti punkmuusika esiisa GBH liikmete varjatud saladus: armastatakse motosporti ja tehakse heategevust

Kadi-Maarja Võsu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti legendaarne punkbänd GBH külastab esmakordselt Eestit.
Briti legendaarne punkbänd GBH külastab esmakordselt Eestit. Foto: Kuvatõmmis/GBH kodulehelt

Charged GBH on üks neist kultuslikest bändidest, kelle kontsertidel käimine on peaaegu, et kohustuslik. Kui selle maha magad, jääd ilma tükikesest olulisest muusikaajaloost, rääkimata uskumatust kogemusest. Punkmuusika pioneerid annavad kontserdi juba sel reedel, klubis Tapper.

Juba homme, 23. novembril sünnib klubis Tapper ajalugu. Eestis annab kontserdi briti punk-rokk bänd GBH. 1978. aastal loodud koosseis, kandis esialgu nime Charged GBH. Bändi peetakse inglise tänavapungi liikumise UK82 pioneerideks. Koos nimekate bändidega nagu Discharge, Broken Bones, The Exploited ja The Varukers on ühed alustaladeks ja mõjutajadeks tänaseks juba sadadele bändidele nii rokk-, kui ka metalmuusikas.

Bändi nimi sai inspireeritud kriminaalsest insidendist, millega oli seotud bändi tolleaegne bassist Sean McCarthy. Mees oli kohtu all raskete kehavigastuste tekitamise eest, mis inglise keeles kõlab «grievous bodily harm». Nime päritolu kohta selgitusi küsides viilivad mehed sujuvalt mööda ning täpsustavad vaid napisõnaliselt, et praegu on bändi nimeks GBH.

Bänd on ligi 40 tegutsemisaasta jooksul andnud välja 12 stuudioalbumit, viimane album «Momentum» alles aasta tagasi novembris. Enda muusika kirjeldamiseks oli bändil öelda vaid kaks sõna: «punkmuusika punkrokkaritele». Kinnitades, et muusikat luues mõtlevad nad ainult sellele, mis neile meeldib: «Oleme lihtne bänd, lihtsate punk-ideedega,» kirjeldavad nad.

Kui lugeda GBH karjääri jooksul antud intervjuusid, siis on märgata selget trendi, et üle ühe lause neilt vastuseks saada on praktiliselt võimatu. Pungilikule stiilile jäädakse truuks ka siis ja neid tõesti ei huvita tähelepanu, meedia või tänapäevane skisofreeniline sotsiaalmeediamaastik. Sama väljendub ka Elu24’le antud intervjuus, samas ei kõla vastuste toon sugugi üleolevalt või ülbelt.

«Minu huvi muusikasse piirdub vaid minu enda muusikaga. Ma ei ole teistest aspektidest huvitatud,» kirjeldab bändi solist. «Nagu öeldud, oleme väga lihtsad inimesed.»

Sellest, et see tõesti nii on, annab tunnistust ka bändi äärmiselt igav raider. Lava taha soovitakse haigutama ajavalt tavalisi asju: 30 pudelit õlut, 30 pudelit vett, 15 coca-colat ja toonikut. Soovitakse korralikku õhtusööki, mis poleks rämpstoit, hommikuks müslit, puuvilju, leiba, juustu- ja lihavalikut. Ainus staarihõnguga soov on: sõidutamine privaatse bussiga, taksoga sõitmast keeldutakse.

Vastupidiselt pungiga seostuvale vägivaldsele ja hoolimatule stereotüübile, aga, on GBH juba aastaid olnud seotud heategevusega. Igal aastal korraldavad nad ürituse «Punk for Pam», kus esinevad ja töötavad haigla heaks tasuta ning annetavad 100% tuludest Waverly Care organisatsioonile, kes toetavad ja aitavad ravida verehaigustega inimesi. Üritus peetakse GBH liikme Jock’i õe Pam Blythi mälestuseks.

Küsides bändilt, mismoodi on nende looming ajas muutunud, kas midagi kahetsetakse, või tehtaks teisiti, vastab 56-aastane solist Colin Abrahall: «Sõbrake, me pole eriti vanad. Meil on noor hing ja mitte keegi GBH’s ei mõtle pensionile minekust.»  Lisades, et 20-aastat tagasi oli laulusõnadel lihtsalt veidi teistsugune sõnum. «Siis ei olnud sotsiaalmeediat, internetis muusika kuulamist... asjad muutuvad ja meie sõnumid samamoodi.»

Kõikide, ka kõige radikaalsemate ja nihilistlikemate ideede väljendamiseks pole plaadifirma neile kunagi piiranguid seadnud, kuigi tänapäeva muusikamaastikul on trend hoopis vastuoidane. Plaadifirmad dikteerivad paljude artsitide puhul isegi seda, kui palju nad kaaluda võivad või milliseid pilte sotsiaalmeediasse postitada. «Meil on oma plaadifirmaga suurepärane suhe. Meil on väga vedanud, et tegemist in rahvusvahelise firmaga. Hellcat Records pole meie laulude või lüürika kohta sõnagi öelnud».

Bändi solist Colin avaldab veel seni teadmata tõsiasja, et lisaks punkimisele huvitub väga motospordist.

Juba homme Tapperis ootab bänd «fantastilist showd». «Tean, et sealsed fännid on väga kirglikud!» sõnab Colin ning edastab fännidele üheseltmõistetava teate: «Tulge punkrokkima!»

Soojendusesinejateks kodumaised Psychoterror ja Dead Furies (loe intervjuud SIIT).

Ära maga erakordset võimalust maha ja soeta piletid SIIT.

Ja vaata ürituse eventi SIIN.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles