Video: keskaja mees suri sõna otseses mõttes saapad jalas

Arheoloogide sõnul suri see mees sõna otseses mõttes saapad jalas, sest arvatavalt jäeti ta paika, kus ta suri, teatab msn.com.

«Luudeuuring näitas, et mees oli surres 30. eluaastate alguses. Ta suri rohkem kui 500 aastat tagasi. Tegemist on erakordse leiuga, sest 15. sajandi lõpul või 16. sajandi alguses, mil mees elu kaotas, ei maetud tavaliselt koos saabastega. Need on erilised tugevast nahast saapad, mille ülemine äär on tagasi keeratud. Sellised saapad maksid siis terve varanduse. Miks see mees maeti saabastes? Kas ta varastas saapad? Olid need taaskasutuses? Me ei tea seda,» sõnas Londoni arheoloogiamuuseumi (MOLA) arheoloog Beth Richardson.

Londonis leitakse uusehitiste paikadest sageli inimskelette, kuna varem on neis kohtades olnud kalmistud.

Nüüd leitud mees oli eriline mitte ainult saabaste, vaid ka selle tõttu, kuidas ta maetud oli. Ta oli näoli, parem käsi üle pea ja vasak käsi seljataha väänatud. Uurijate arvates see mees tapeti ja visati kuhugi. Aastasadade jooksul tekkis ta peale kultuurikiht.

«15. sajandil olid sellised nahksaapad väga kallid. Arvatavalt taheti varjata, et see mees tapeti ja selle tõttu jäeti talle saapad jalga. Mis talle surma tõi, ei ole selge. Võimalik, et teda rünnati ja ta kukkus vette. Surma võis tuua nii ründamine kui uppumine,» lisas arheoloog.

Üle 500 aasta tagasi oli Londoni Towerist 3,2 kilomeetri kaugusel sadamaala, kus Thamesi jõe ääres olid dokid, laohooned, töökojad ja kõrtsid. Seal oli ka Bermondsey Wall, keskaegne ligi viie meetri kõrgune kaitsevall, mis kaitses ala üleujutuse eest.

Kuna see mees leidis oma lõpu nimetatud piirkonnas, siis võis ta olla seotud mõne sealse tegevusalaga. Näiteks meremees, kalur või siis mõõna ajal Thamesi mudast müntide ja väärisasjade otsija. Sellised tugevad saapad sobisid nende kolme elualaga.

«Oma eluajal oli see mees keskmisest pikem ja tugevam. Luude kulumise järgi saab öelda, et ta tegi üsna rasket tööd ja liigutusi, mis olid korduvad. Ta katkised hambad viitavad, et tal tuli vahel köit närida. See näitab, et tal oli seos merega,» lisas luustikeuurija Niamh Carty.  

Ta lisas, et 30. eluaastates surnud mehel oli artriit ja ta lülisambal oli näha vigastusi, mis tekivad sagedasest raskete asjade tõstmisest. Ta vasak puus oli vigastada saanud ja ta kõndis vasakut jalga longates. Ta ninaluu oli vähemalt ühel korral katki löödud . Lisaks oli ta saanud löögi otsmikule, mis oli paranenud.

«Luustiku järgi tundub, et ta ei elanud just lihtsat elu. 30. eluaastate algus oli keskajal tegelikult keskiga. Ta elustiil tegi teda vanemaks, bioloogiliselt oli see mees 60-aastane,» lisas luustike uurija.

Luustiku uurimine jätkub isotoopuuringuga, mis näitab, kust see mees pärit oli, kas ta oli sünnilt londonlane või migrant mujalt ning mida ta oma eluajal sõi.

«Me ei tea, kas tal oli pere, kes teda taga otsis ja leinas. Üritame selle mehe kohta leida niipalju infot kui võimalik. Anda talle tagasi nime ja näo,» teatas Carty.